Täna 90-aastaseks saav jäälõhkuja Suur Tõll seisab viimaseid nädalaid kesklinnas Admiraliteedi basseinis, juba jaanuari teisel poolel viiakse vanur Lennusadamasse, mille ala on üldplaneeringuga ette nähtud uuele meremuuseumile....
“Läheme Lennusadamasse, meremuuseumi ja Tallinna Sadama kokkulepe auriku hoidmiseks Admiraliteedi basseinis on lõppenud ning seda ei pikendatud,” märkis meremuuseumi direktor Urmas Dresen. “Alguses pannakse Suur Tõll n-ö nurgataguse kai äärde, kuid loodame, et tema viimisega seoses saame tulevikus ka teised muuseumilaevad sinna viia,” lisas ta. Suvel loodetakse aurik ka külastajatele avada.
Teised muuseumile kuuluvad ja Lennusadamasse viidavad alused on allveelaev Lembit, patrullkaater Griff ja allveearheoloogia uurimislaev Mare. Dresen ei välistanud, et muuseum võib annetustena endale veelgi muuseumiväärtusega laevu saada.
SUUR TÕLL
• veeväljasurve 4579 tonni
• pikkus 74,4 meetrit
• laius 17,5 meetrit
• süvise maksimum 6,8 meetrit
• aurumasinate võimsus 5800 ind. hobujõudu
• 2 sõukruvi ahtris ja 1 vööris
Sünnipäevaks vettelaskmise aeg
Dreseni sõnul võib Suure Tõllu sünnipäevana vaadelda kaht päeva: auriku vettelaskmise või Tallinna jõudmise päeva. “Siiski peame õigemaks vettelaskmist, mis toimus aga tegelikult juba detsembris, aga siis ei olnud mahti sünnipäeva pidada,” ütles ta.
Saksa laevatehas Vulcan-Werke A. G. Stettini andis auriku proovisõitudeks üle 15. märtsil 1914. Tallinna jõudis laev juunis 1914.
1918 märtsis õnnestus soomlastel jäälõhkuja relvastatud ülevõtmine Vene vägedelt Helsingi lähedal. Vabadussõja algperioodil, 1919. aasta talvel tegi laev Wäinamöise nime all reise Helsingist Tallinna.
1922. aasta novembris loovutas Soome valitsus aluse Eestile, lähtudes Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahulepingu tingimustest. Laev sai nimeks Suur Tõll. Eesti suurima jäämurdjana kindlustas Suur Tõll laevaliiklust Tallinna lähistel Eesti iseseisvuse katkemiseni. Urmas Dreseni kinnitusel ei olnud toona pardal relvi. “Laev hoidis talvel laevateed kaubaliikumiseks lahti.”
Teise maailma abiristleja
1941. aastal võeti Tõll NSV Liidu Balti sõjalaevastiku koosseisu ning nimetati Volonetsiks. “Teise maailmasõja ajal sätiti aurikul vööri mõlemale küljele üles kahurid, laev oli toona arvel kolmanda klassi abiristlejana.
Äärmiselt hooldamata seisukorra juures olid ajaloolisel jäälõhkujal säilinud kõik kolm algset aurumasinat, kuus söekatelt oli asendatud 1952. aastal Soomes Lindholmeni firma õliküttekateldega.
Eesti sai auriku tagasi alles 1988. a oktoobris, 1992. aasta jaanuaris anti alusele Eesti laevaregistris number 001. Suur Tõll on ainus säilinud sõjaeelne aurulaev Baltimaades.
Laeva meeskond on kõikunud 68–76 inimese vahel, Teise maailmasõja ajal oli aga meeskonnas ligi sada meest. Praegu kuulub meeskonda 11 inimest, neist pidevalt on pardal 5–6.
Vanur on saanud kutseid vanade aurikute kogunemistele Läänemere sadamates, kuid rahapuudus takistab pääsemist sellistele üritustele. “Kuigi liikumisvõimalust ei ole meilt keegi ära võtnud, peab arvestama, et mujale saame minna ainult puksiiris,” nentis Dresen.
Juubeli tähistamine algab kell 15 Suure Tõllu pardal Admiraliteedi basseinis.
Veiko Pesur
