Lihtne eesti inimene on huvitatud sellest, et ta laevaga odavalt ja mugavalt sõita saaks. Rahameeste võitudele ja kaotustele ei oska ta eriti kaasa elada, temale on seitsme miljardi Eesti krooni suurune tehing haaramatu.
Meie suur Eesti
Igale rahvale meeldib end suurena näha. Eesti pindala ja rahvaarv seda ei võimalda. Mõnikord püüame end teistest targemana ja moraalsemana kujutleda (eriti, kui hakkame end idanaabriga võrdlema).
Õnneks on meil aeg-ajalt põhjust Eesti edu üle rõõmustada. Suurena on meil mõnikord aidanud end tunda sport. Eriti hea on mõõtu võtta ja võitjaks jääda naabritega võisteldes.
Ka Silja Line’i ost tõstab Eesti tähtsust eelkõige lähinaabrite suhtes. Ajakirjandus püüab rõhutada veel fakti, et seni on välismaalased ostnud Eesti firmasid, seekord on lugu vastupidi. Eks eestlased on varemgi välisfirmade omanikeks saanud, aga ükski varasem tehing ei anna Silja Line’i ostu mõõtu välja.
Soome võitleb enda eest
Mõni aeg tagasi Tallink juba suurenes, ostes kolm Soome ja Saksamaa vahet sõitvat laeva. Firma pani neile eestlastest meeskonnad peale, makstes neile Eesti elatustasemele vastavat palka. Soome ametiühingud nõudsid aga eestlastele soomlastega võrdseid palkasid ja said oma tahtmise.
Küsimus ei ole muidugi selles, et Soome ametiühinguid eestlaste heaolu eriti huvitaks. Madalam palk annab Eesti laevafirmadele konkurentsieelise. Seda tunnevad soomlased oma rahakoti peal. Nii tulebki neil Eesti meremeeste palkade pärast sõdida.
Niisugune võitlus käib juba kaua aega. Meelde tuleb üks aastatetagune juhtum, kus Soome ametiühingud tahtsid Eesti madrustele umbes sama suurt palka nagu tol ajal sai Eesti Vabariigi president. Oma tahtmist nad siis ei saanud.
Kellel võiks midagi hea palga vastu olla? Aga kui meremeeste palk läheb kõrgeks, tõusevad laevapiletite hinnad. Kas sõidud siis ei vähene ja meremehi ei ähvarda töötuks jäämine? Odavam töötasu võimaldab kulusid kokku hoida ja Eesti laevadel kliente leida.
Kindlasti peavad Eesti meremehed enda eest seisma. Laevanduses oli ja on väga suur konkurents. Nii tuleb välja, et naabrid ei olegi igas olukorras kallid sõbrad ja töölise eest võitlev kolleeg peab eelkõige silmas hoopis enda huve.
Raha ja patriotism
Soome ja Rootsi on oma laevafirmasid seni rahaliselt toetanud, Eesti aga mitte. Kui Tallink paneb Silja Line’i laevadele sinimustvalged lipud, kaob ka toetus. Esialgsete teadete järgi jäävadki lipud vahetamata.
Tegelikult valitseb juba ammu teine oht – Tallink võib oma senisedki laevad viia Soome lipu alla ja saada neile siis ka Soome toetuse. Tõusvad palgad nõuavad ju suuremaid sissetulekuid ka firmale.
Ajalehed kirjutavad, et ka Eesti riik peaks hakkama oma laevafirmasid toetama. Raha peab aga kelleltki tulema. Kui seda senigi üle ei jäänud, tuleb seda võtta kelleltki vähemaks. Kas lihtne eestlane on nii suur patrioot, et on valmis oma rahakoti arvel laevafirmasid toetama?
Suur maailm
Mõne väikeriigi kohta öeldakse, et ta on nii sõltumatu, et temast ei sõltu mitte midagi. Eesti on nüüd osa suurest maailmast. Ta sõltub teistest riikidest nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Õnneks on vabal Eestil võimalus ka endal suure maailma asjades kaasa rääkida. Me vähemalt ise loodame, et meiega arvestatakse.
Silja Line’i ost on teinud Tallinkist palju suurema firma. Loodame, et teostuvad niisugused tulevikukavad, mis täidavad maksudega just Eesti riigi rahakotti ja mõjuvad sellega meile kõigile positiivselt. Tahaksime ka edaspidi sõita Eesti laevadega, millel töötavad eestlased ja kus üheks töökeeleks on eesti keel.
