Eesti suurim varandus on Eesti põliselanik, seega eelkõige eestlane. Küsimus ei ole ainult kvantiteedis. Jakob Hurda kuulus mõte - kui me ei saa suureks rahvaarvult, saagem suureks vaimult - on tähenduslik aegade üleselt. Juba Hurda ajal, 19. sajandi lõpul, olimegi üks Euroopa kõrgema kirjaoskustasemega rahvaid. See tähendab - üks intelligentsemaid rahvaid.
Viimase avalikustatud PISA uuringu tulemuste kohaselt on 15 aastased Eesti noored oma keskmistelt tulemustelt maailma absoluutses tipus: loodusteadustes koguni maailmas kolmandal ja Euroopas esimesel kohal. Seejuures oli eesti noorte tase oluliselt kõrgem kui Eestis vene keeles õppivatel noortel.
Väike rahvas peab oma vara mitte ainult hoolikalt hoidma, vaid seda ka vastutustundlikult järgmiste põlvkondade jaoks kasvatama. Soome poliitikateaduste grand old man Tatu Vanhanen, keda mul oli au isiklikult tunda, on koos oma kaasautori Richard Lynniga demonstreerinud, et ühiskonna majandusliku edukuse üheks aluseks on selle ühiskonna vaimne võimekus.
Seega tuleb tõsiselt kaaluda võimalust - sellest hoolimata, et mõni peab ka kaalumist poliitiliselt ebakorrektseks - kas immigrantide sissevool keskmisesest madalama vaimse võimekusega populatsioonidest alandab meie intellektuaalset potentsiaali. Meie ühiskonna sotsiaalset sidusust kahjustaks see niikuinii.
Ajal, mil me arutame, kas üks mees sai veidi sakutada asja pärast või asjata ning kas rändelepingu pooldajad on teise nahavärviga inimeste sallijad ja vastased vihaõhutajad, sureb Jeemenis igal tunnil kolm last. Nälga.
Rändelepingu heakskiitmine ei aita neid kuidagi, sest kõige suuremas hädas olijad ei suuda kusagile rännata. Küll aga aitaks meie konkreetne abi neid näljast päästa ja ning meie hilisem tugi võiks tagada, et need lapsed saaksid hariduse ja teeksid oma ühiskonna edukamaks. Nii käituksime vastutustundlikult nii oma Eesti järeltulijate kui ka vaesemate rahvaste ees.
