ESAS jaotab saadud toetuse abivajavate perekondade vahel ja seltsi esimees, vabatahtlikuna töötav Albert Norak esitab selle kohta alati täpse aruande, millist perekonda ja millise summaga on toetatud. Toetust saanud perekondadelt on saabunud hulgaliselt tänukirju koos fotodega lastest ning tihti ka nende joonistusi. Siitpoolt saadetud toetus on lähenemas miljonile Eesti kroonile.
EAK juhatus on usaldanud minule sidepidamise ESAS-iga. Septembrikuus viibisin Eestis, kus hr. Norak, Eesti UNICEF-i (rahvusvaheline laste toetamise organisatsioon) president Elle Kull ja Heategevusfondi Dharma tegevjuht Malle Eenmaa korraldasid mulle külastusreisi nelja suurpere kodudesse. Need kodud asusid kõik väljaspool Tallinna. Külakostiks viisin emadele lilli ja peredele puuviljatorte. Hr. Noraku asemel andsin ESAS-i poolt jagatud toetuse, 2000 EEK-d, ise üle igale perele. ESAS viis külakostiks omalt poolt suure kastitäie maiustusi igale perekonnale.
Perekond Jürgen elab Järvamaal Koeru vallas. Ema on kodune, isa töötab Koeru valla päästekomandos tuletõrjujana. Perekonnas on üheksa last, kellest noorim on 9-aastane. Kaks kõige vanemat õpivad tänu headele õppetulemustele stipendiumidega Tartu Ülikoolis. Kõik lapsed on tublid õpilased. Viis kodus elavat poissi on vahvad jalgpallimängijad. Kõikidel on huvi interneti vastu, mistõttu kodune arvuti on pidevalt sisse lülitatud. Perekond elab kolmetoalises korteris.
Perekond Mätlik elab Harjumaal Anija vallas. Pereema ja -isa töötavad Kehra Tselluloosi Kombinaadis töölistena. Perekonnas on 10 last. Üks poeg on omandanud puusepa ja teine elektriku elukutse. 7 last on kooliealised. Perekond elab vanas kitsas talumajas. Vanemad pojad on endale aias oleva kuuri teisele korrusele ehitanud talvekindlad toad ja alumisele korrusele vanimale tütrele toa. Lahke pereema pakkus külalistele väga maitsvaid ahjukartuleid.
Perekond Vainumäe elab samuti Harjumaal Anija vallas. Selles perekonnas on 10 last, neist noorim oli külaskäigu ajal vaid kolm päeva vana. Vanemad vennad olid vilkad imikule lutti suhu panema, kui ta häält tegema hakkas. Pereema pakkus külalistele kohvi ja küpsiseid. Neli last olid õhinal ametis arvuti juures. Isa töötab metsatöölisena, ema on kodune. Pere elab väga kitsastes tingimustes, ühes toas magab viis last. Sellele vaatamata õpivad lapsed koolis hästi.
Perekond Prokoptsik elab Harjumaal Harku vallas. Perekonnas on 8 last, noorim neist 3-aastane. Lapsed õpivad koolis hästi. Isa ja ema töötavad mõlemad Eesti Tarbijate Kesklaos töölistena. Pere elab 3-toalises korteris. Pereisa on ukraina päritoluga, kuid kõneleb soravalt eesti keelt ja perekonna kodune keel on eesti keel.
Kõikides peredes torkas silma soojus, millega vanemad lastesse suhtusid. Ei esinenud mingit närvilisust ega kostnud valju häält. Ema kätt jätkus paljudele paitusteks. Silma torkasid ka laste head lauakombed. On ilmne, et nendes peredes on lapsed olnud oodatud siia ilma. Kõikides kodudes olid arvutid ja internetiühendus, mis on lastele arenguks väga vajalik. Siin on mängus Heategevusfondi Dharma käsi, kes korjab kasutatud arvuteid, ajakohastab neid ja jagab vajaduse korral neid tasuta välja. Kõikide suurperede valusaimaks probleemiks on elamispinna kitsikus. Kui perekonnas tuleb teha valikuid, siis, kui pole just tegemist hädavajaliku hambaravi või muu taolisega, langeb valik ikka elamispinnale.
Maire Aunaste on Eesti Televisioonis ühe ühiskondliku programmi juht. Kui me perekond Jürgenit külastasime, viibis ta seal oma video- ja helimeestega, et intervjueerida perekonda ja teha meie külastusest saade Eesti Televisioonile. Samas tuli ka jutuks Kanada Eesti Abistamiskomitee toetus Eesti suurperedele.
Kindlasti leidub Eestis suurperesid, kus kõik lapsed ei ole armastusega oodatud. Sellele vaatamata tuleb au anda kõikidele suurperede emadele, kes lapsi ilmale toovad ja isadele, kes neid kasvatada aitavad. Eesti rahva iive on praegu liiga madal, et meie rahvas pikas perspektiivis arvuliselt sama suurena säiluks. Seetõttu väärivad need emad meie suurimat lugupidamist.