Eesti suursaadik USA-s Marina Kaljurand rääkis intervjuus Ameerika Häälele Ukraina kriisist Eesti vaatepunktist, venekeelsest elanikkonnast Eestis ja Vene propagandast. Kaljuranna hinnangul on enamik venemaalasi meedia poolt ajupestud.
Kaljuranna sõnul jagab Eesti Euroopa Liidu ja NATO liikmena nende organisatsioonide seisukohti. Krimmi annekteerimise puhul ei ole Eesti jaoks küsimustki, et Venemaa ei rikuks rahvusvahelist õigust. Ka sündmusi Ida-Ukrainas toetab selgelt Venemaa. Kaljurand ütles, et viimase aja sündmused ei ole muutnud ainult Euroopat, vaid kogu maailma. Juhtunu ei vasta mingitele rahvusvahelistele normidele, mille järgi me oleme elanud pärast Teist maailmasõda.
„Vene keele kõnelejaid on umbes veerand (Eesti) elanikkonnast. Mina olen venelane. Ma räägin vene keelt oma emaga ega vaja kaitset. Ma olen Eesti kodanik, ma elan Eestis ja ma olen Eesti suursaadik. Nii et minu jaoks on tohutu erinevus Eestis sajandeid elanud ja riigi igapäevases elus osalevate venelaste ja sovjettide vahel, kes toodi või tulid maale Nõukogude okupatsiooni ajal ja kelle arusaamad võivad olla veidi erinevad. Mõned peavad Eestit oma koduks. Aga on väike osa, kes jagavad härra Putini seisukohta, et Nõukogude Liidu lagunemine oli geopoliitiline katastroof, ja kes ei lepi sellega, et Eesti on iseseisev riik,“ rääkis Kaljurand Eesti venekeelsest elanikkonnast.
Ameerika Hääl küsis Kaljuranna hinnangut NATO ja Euroopa Liidu reageeringule kujunenud olukorrale.
Olukord areneb Kaljuranna sõnul väga kiiresti. NATO võtab olukorda väga tõsiselt. Kogu sõjavägedevahelise koostöö peatamine Venemaaga oli väga eriline tegu. NATO mõistab Kaljuranna sõnul, kui tõsine olukord on, ja tegutseb sellele vastavalt.
Ukraina valitsuse tegevuse kohta ütles Kaljurand, et see on olnud väga mõõdukas ja rahulik. Kaljuranna sõnul tuleb Ukrainat toetada poliitiliselt, visiitide ja dialoogiga. Tuleb näidata, et väljastpoolt ei suruta peale mingeid otsuseid üle Ukraina rahva peade, nagu juhtus Jaltas. „Neil on õigus teha ise oma otsuseid. Me peame toetama neid majanduslikult... Sellepärast edendab Euroopa Liit Ukrainaga kaubandust. Me julgustame neid valmistuma saabuvateks 25. mai valimisteks. See on vastus – näidake maailmale, et Ukraina teeb ära oma osa... Jah, Venemaa teeb kõik, mis suudab, et 25. mai valimised aset ei leiaks. Me peame sellele vastu seisma, saates vaatlejaid, valimiste vaatlejaid, et nad oleksid kohapeal, et näidata, et meid ei saa petta,“ ütles Kaljurand.
Kuidas võidelda Venemaa propaganda vastu, on Kaljuranna sõnul väga keeruline küsimus.
„Ma nõustun teiega absoluutselt, et Vene propaganda on tugev. Venemaal pole vaba meediat peaaegu alles jäänud. Osa Eesti elanikkonnast, piiri ääres, on Vene meedia mõju all. Ja sama kehtib venekeelsete regioonide kohta teistes naaberriikides. Me peame rääkima oma lugu. Me peame rääkima, mis tegelikult toimub, vastama valedele faktidega. See pole kerge. Aga mitte midagi tegemine ei muuda samuti midagi. OSCE vaatlejad on Ida-Ukrainas. Nad raporteerivad igapäevaselt ega pole rääkinud mingitest inimõiguste rikkumistest ühegi usu- ega muu vähemuse vastu. Vene propagandamasin on alates Nõukogude Liidu algusest üsna efektiivselt töötanud. Me peame sellele vastu seisma,“ lausus Kaljurand.
Ameerika Hääl küsis, millisel määral venelased seda propagandat usuvad, kas nad näevad seda läbi, või on nad ajupestud.
Kaljuranna sõnul on suur erinevus Eesti venekeelse elanikkonna ja venemaalaste vahel. Eestis on alternatiivseid kanaleid, venekeelseid saateid televisioonis ja raadios. Internet on vaba. Venemaa on aga televisioonimaa. Enamik venelasi saab oma informatsiooni televisioonist, mis on totaalselt riigi kontrollitud.
„Nii et jah, selles mõttes on Venemaa elanikkond ajupestud. On paar suhteliselt vaba raadiojaama, aga nende kuulajaskond on suhteliselt väike. Internet on suhteliselt vaba, aga uudiseid loetakse sealt suhteliselt vähe. Nii et ma arvan, et enamik usub seda, mida televisioonist näeb, usub, et Putin ajab õiget asja, ning jah, ma arvan, et enamik neist on ajupestud,“ ütles Kaljurand.
