21. aprill 2015
Swedbanki majandusprognoos muutus optimistlikumaks.
Foto: Andres Putting
Lisaks aitavad netopalga tõus, tarbijate tugev kindlustunne ning odavam kütus kaasa eratarbimise kiire kasvu jätkumisele, selgus tänasel Swedbanki majandusprognoosi esitlusel.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul kiireneb majanduskasv 2016. aastal 2,8 protsendini. Jaanuaris prognoosisis pank järgmise aasta majanduskasvuks 2,7 protsenti.
„Kuigi välisnõudlus jääb nõrgemaks kui eelmisel aastal, oleme siiski veidi optimistlikumad kui jaanuarikuises prognoosis. Töötleva tööstuse toodangumahu ja ekspordikäibe kasv käesoleva aasta alguses aeglustus," kommenteeris Mertsina.
Swedbanki tööstusettevõtete uuringu kohaselt ootavad töötleva tööstuse ettevõtted 2015. aastal käibe kasvu aeglustumist peamiselt suurenenud konkurentsi, nõrga välisnõudluse ja tööjõupuuduse tõttu. Eksport Venemaale on küll tugevalt vähenenud, kuid ettevõtted on suurendanud eksporti teistesse riikidesse – peamiselt Rootsi, kuid ka Hollandisse, Ameerika Ühendriikidesse, Poolasse ja Hispaaniasse.
"Euro nõrgenemine mõjub meie konkurentsivõimele ja ekspordile küll positiivselt, kuid see puudutab otseselt vaid kolmandikku ekspordist, mis toimub dollarites,“ lisas Mertsina.
Kasumid kasvavad
Mertsina sõnul on ettevõtete finantsseis üldiselt hea ning asumid on järk-järgult kasvanud ning tagasihoidliku laenukasvu tõttu on nende finantsvõimendus väike. Madalad intressimäärad soodustavad ettevõtete investeeringuid oma konkurentsivõime parandamiseks.
"Teisalt pole ettevõtete kindlustunne sel aastal paranenud ning seega ei oota me investeeringute märgatavat kasvu. Küll aga suurendasime valitsussektori investeeringute prognoosi eelmise aasta kasutamata välisrahade ülekandumise tõttu sellesse aastasse ja seoses EL-i uuest eelarvest rahastamise algusega, mis hakkab avaliku sektori investeeringuid tasapisi mõjutama juba sel aastal,“ sõnas ta.
Pinged tööturul lähiaastatel suurenevad ning palgad kasvavad jätkuvalt kiiresti. „Tööealine elanikkond väheneb, hõive määr on juba niigi kõrge ja tööpuudus alaneb veelgi. Hõivatute arv sel aastal veidi kasvab seoses töötajate registreerimise kohustuse sisseviimisega eelmise aasta juulis," selgitas Mertsina.
Järgmisel aastal hõive aga langeb, seda nii tööjõu pakkumise kui nõudluse vähenemise tõttu. "Tänu tööjõumaksude alandamisele ja inflatsiooni puudumisele kasvab elanike reaalne ostujõud sel aastal oluliselt. Pensionite ja teiste sotsiaaltoetuste tõus toetab samuti tarbimist, mis annab majanduskasvus sel ja järgmisel aastal suurima panuse. Venemaa majanduskriisist ja Ukraina konfliktist hoolimata tunnevad Eesti tarbijad ennast kindlalt ja jaemüük on selle aasta esimestel kuudel püsinud erakordselt tugev,“ rääkis Mertsina esitlusel.
Tarbijahinnad peaksid aastases võrdluses kerkima hakkama käesoleva aasta teisel poolel. Selle põhjuseks on eelmise aasta teise poole madalamate nafta- ja toiduainetehindade baasefekt, samuti tõstab mõnevõrra importkaupade ja –teenuste hindu euro nõrgenemine.
Järgmisel aastal inflatsioon kiireneb, kuna välised hinnasurved suurenevad. Hindu kergitab ka alkohoolsete jookide täiendav aktsiisitõus.
Täpselt sama suurt majanduskasvu kui Swedbank ennustas oma värskes majandusprognoosis hiljuti ka rahandusministeerium. Kuid erinevalt pangast pidi ministeerium oma varasemat optimistlikumat prognoosi allapoole korrigeerima.
