Eesti taasiseseisvumise 22. aastapäeva aktus Ehatares
.
Teisipäeval, 20. augustil Ehataresse jõudes olid Eesti ja Kanada lipud juba lipuvardasse heisatud. Kell 9 hommikul toimunud liputseremoonia oli lõppenud. Kogu Ehatare pere oli kogunemas Eesti taasiseseisvumispäeva tähistavale pidulikule aktusele fuajees.
Kümned kaminasaali kogunenud ehatarelased jälgisid TV-ekraanilt Tartus eelmisel õhtul toimunud öölaulupeo ülekannet. Viimastena sõidutati kohale ka põetuskodu elanikud. Kell 10 lülitusime “kohalikule lainele”. Avasõna ütles Ehatare tegevusdirektor Janne Laanemaa-Paskov ja alguspalve pidas pastor Jüri Puusaag. Tartus toimunud öölaulupeo repertuaar asendus ehatarelaste ja külaliste “hommikulauludega”. Rahva ühislaulmist rikastasid oma esinemisega väsimatud “Ehatähed” Heli Tenno juhatusel ja Kaire Hartley klaverisaatega.
Päevakohase aktusekõne pidas Jüri Puusaag. Selle teema, “Kas oskame hoida ühte?” pärines taasiseseisvumist käsitlevast samanimelisest Eesti Televisiooni dokumentaalfilmist. Kõneleja käsitles erinevaid Eesti vabanemise aspekte 1918. ja 1991. aasta sündmuste põhjal. Eesti rahvas vajas siis ja vajab ka praegu lisaks kõigele rahvuslikku ühtsustunnet ning kindlalt määratletud vaimseid eesmärke. Pastor Puusaag lõpetas oma sõnumi viitega Piiblile: “Sest ei idast ega läänest ega kõrbe poolt tule ülendamist, vaid Jumal on, kes mõistab kohut; ta alandab ühte ja ülendab teist.” (Psalm 75:7,8). Kõiki osalenuid sulatas lõpuks emotsionaalselt kokku ühiselt lauldud Eesti hümn.
Järgnes väärikas, pidupäevale kohane bankett, kus publikut teenindasid Janne Laanemaa-Paskov, Liivi Laanemaa-Maripuu, Kaire Hartley, Heli Tenno ja mitmed teised Ehatare teenistujad.
Suur tänu meeldiva aktuse korraldamise eest meie eesti kogukonna eakatele liikmetele! (EE)
Aktusel osalenud Isabelle Laanemaa-Paskov, Jonah Hartley ja Jack Hartley on juba praegu selleks valmis.Ehatarel ei pruugi enam muretseda vabatahtlike abiliste järelkasvu pärast.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
variant26 Aug 2013 13:54
Kas putšistide toetamine?
http://www.kesknadal.ee/est/uu... 4. november 1990: kelamlaste-enamlaste vandenõu.
Teisiti kui avantüüriks ei oska 4. novembril 1990 Eestit tabanud „šokki" kuidagi nimetada. Mitte mingi poliitiline loogika ei lubanud sellist liitu ennustada. Jaak Alliku, Sirje Endre, Siim Kallase, Kaido Kama, Tunne Kelami, Toivo Kuldsepa, Vardo Rumesseni ja Indrek Toome allkirjastatud „kaheksa avaldus" sai kiiresti „enamlaste-kelamlaste" sobingu sildi.
http://www.pealinn.ee/index.ph... 19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu
Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise haamrilöök 20. augustil 1991 kell 23.03 kuulutas välja Eesti riigi taasiseseisvumise. Riigipöördekatse Moskvas oli alanud juba päev varem, kuid 19. augustil rahvasaadikud iseseisvuse taastamise otsust vastu võtta ei suutnud. Miks?
variant26 Aug 2013 13:54
Kas putšistide toetamine?
http://www.kesknadal.ee/est/uu... 4. november 1990: kelamlaste-enamlaste vandenõu.
Teisiti kui avantüüriks ei oska 4. novembril 1990 Eestit tabanud „šokki" kuidagi nimetada. Mitte mingi poliitiline loogika ei lubanud sellist liitu ennustada. Jaak Alliku, Sirje Endre, Siim Kallase, Kaido Kama, Tunne Kelami, Toivo Kuldsepa, Vardo Rumesseni ja Indrek Toome allkirjastatud „kaheksa avaldus" sai kiiresti „enamlaste-kelamlaste" sobingu sildi.
http://www.pealinn.ee/index.ph... 19. august 1991: kelamlaste-enamlaste uus liit iseseisvumise vastu
Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise haamrilöök 20. augustil 1991 kell 23.03 kuulutas välja Eesti riigi taasiseseisvumise. Riigipöördekatse Moskvas oli alanud juba päev varem, kuid 19. augustil rahvasaadikud iseseisvuse taastamise otsust vastu võtta ei suutnud. Miks?
Loe kõiki kommentaare (2)
