Eesti tähistab 20. augustil taasiseseisvumispäeva. 1991. aastal, 33 aastat tagasi, võttis Eesti Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest.
Eestis toimus taasiseseisvuse tähistamiseks mitmeid üritusi. Hommikul toimus mälestustseremoonia Toompea jalamil asuva 20. augusti kivi juures, sellele järgnes Toompea valges saalis nn. 20. augusti klubi (endise Ülemnõukogu liikmed, kes võtsid vastu taasiseseisvumise otsuse) kokkutulek. Pidupäeva puhul on avalikkusele avatud Pika Hermanni torn, mille tipus lehvib Eesti Vabariigi iseseisvust sümboliseeriv sinimustvalge lipp.
Õhtul toimub Vabariigi Presidendi traditsiooniline vastuvõtt Kadrioru lossi roosiaias, teleülekannet saab jälgida Eesti Rahvusringhäälingust alates kella 18-st (EEST).
Teletorni juures toimub kõigile kodu kaitsmisest huvitatutele perepäev ning esineb ansambel Shanon. Kontserte ja taasiseseisvusväeva tähistamise üritusi toimub ka mujal üle terve Eesti.
Iseseisvuse taastamise otsusele 33 aastat tagasi eelnes 19. augustil Nõukogude Liidus riigipöördekatse, mille põhjuseks oli Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei reaktsioonilise tiiva rahulolematus perestroika ja NSV Liidu nõrgenemise suhtes.
Seoses riigipöördekatsega Moskvas saabus 20. augusti pealelõunal Tallinna Pihkva dessantväelased ja üritasid hõivata Tallinna teletorni. Vabatahtlikud asusid julgestama Toompead, raadio- ja telemaja. Rahvarinne korraldas Vabaduse väljakul miitingu, kus nõuti Eestile iseseisvust.
Iseseisvumise taastamise otsuse võtsid Toompeal vastu 20. augustil kell 23:03 kohalolnud 70st Ülemnõukogu liikmest 69. Kokku kuulus Ülemnõukokku sel ajal 105 rahvasaadikut.
Eesti õnneks kukkus Moskva riigipöördekatse läbi ja liberaalsemad jõud eesotsas Vene NSVL juhi Boriss Jeltsiniga said ülekaalu – nii algas Nõukogude Liidu lagunemine. Eesti oli taas vaba.
Esimene riik, kes tunnustas diplomaatiliselt Eesti taasiseseisvumist, oli Island 22. augustil. Nõukogude Liit tunnustas Eesti iseseisvust 6. septembril 1991. aastal.
