Andres Einmann
20. september 2019,
Õiguskantsler Ülle Madise.
FOTO: Mihkel Maripuu
Õiguskantsler Ülle Madise ei nõustu president Kersti Kaljulaidiga ja leiab, et välja kuulumata jäetud kaitseväe korralduse seaduse muudatused on põhiseadusega kooskõlas.
Kaljulaid jättis juunis kaitseväe korralduse seaduse välja kuulutamata, leides, et kaitsevägi saab seadusega liiga suured õigused inimesi varjatult jälgida, seega on seadus vastuolus põhiseadusega ning võib oluliselt riivata inimeste põhiõigusi.
Ülle Madise märkis riigikohtule saadetud arvamuses, et seadusemuudatus ei võimalda piirata isikute põhiõigusi rohkem, kui kehtiv õigus seda juba lubab.
Vaidlusalune küsimus on eelkõige selles, kellel on kaitseväe julgeolekuala kaitseks õigus isikuid varjatult jälgida. Praegu on Eestis inimeste varjatud jälgimise õigus jälitus- ja julgeolekuasutustel, näiteks kaitsepolitseil ja politseil. Seadusemuudatus annab kaitseväe julgeolekuala kaitse eesmärgil selle õiguse edasilükkamatul juhul ja kõrgendatud ohu tõrjumiseks ka kaitseväele.
«Leian, et kavandatavad eraelu puutumatust piiravad meetmed on kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ja neid ei saa pidada põhiseadusevastaseks ka muudel alustel,» märkis Madise.
Uus seadus annab kaitseväeluurele õiguse jälgida Eesti kodanikke kolmel juhul - kaitseväkke kandideerijate taustakontrolli tegemisel, salajasele koostööle kaasatud isikute kontrollimisel ja julgeolekuala kaitseks edasilükkamatul juhul kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Muudel juhtudel välistab seadus üldjuhul Eesti kodaniku kohta teabe kogumise ja töötlemise.
Õiguskantsler märkis, et kuigi põhiseaduse paragrahv 26 lubab eraelu puutumatust piirata tervise, kõlbluse, avaliku korra, inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks, ei saa riigikohtu praktikast tulenevalt see loetelu olla ammendav. Riigikohus on leidnud, et inimese põhiõigusi saab piirata ka muu ülekaaluka põhiseadusliku väärtuse kaitseks. Riigikohus on riigi julgeolekut nimetanud põhiseaduslikuks väärtuseks.
Õiguskantsler märkis, et kuigi presidendi hinnangul piirab seadusemuudatus ka inimeste kodu puutumatust ja sõnumisaladust, see siiski nii ei ole.
«Õigust siseneda kellegi eluruumi või sõidukisse või lugeda salaja kirjavahetust vaidlusalune seadus kaitseväele siiski ei anna. Neid piiranguid on riigikogu põhimõtteliselt eristanud ka näiteks kriminaalmenetluse seaduses ja julgeolekuasutuste seaduses, sätestades, et varjatud jälgimiseks on vajalik prokuratuuri luba või asutuse juhi volitus, kuid kodu puutumatuse ja sõnumisaladuse piiramiseks tuleb taotleda kohtu luba.
President Kaljulaid märkis riigikohtule esitatud taotluses, et mõistet «varjatud jälgimine» ei ole seaduses avatud ega piiritletud. Õiguskantsleri sõnul tuleks silmas pidada, et seda mõistet ei defineeri ka teised jälitustegevust reguleerivad seadused. Varjatud jälgimise mõiste on reguleeritud näiteks siseministri määruses, mis paneb paika kaitsepolitsei teabe varjatud kogumise meetodid ja vahendid ning teabetoimiku pidamise korra.
«Praktikas tähendab varjatud jälgimine isiku- ja muude andmete varjatud kogumist vaatluse teel, kuid see ei hõlma sõnumisaladusse sekkumist ega piira inimeste õigust kodu puutumatusele,» rõhutas Madise.
Õiguskantsler ei nõustu ka presidendi seisukohaga, nagu võimaldaksid seadusemuudatused kaitseväel hakata inimeste põhiõigustesse ulatuslikult sekkuma. Madise nentis, et tegelikult lubab seadus varjatult jälgida piiratud hulka inimesi - kaitseväe teenistusse astujaid ja salajasele koostööle juba kaasatud inimesi.
Õiguskantsler lisas, et teiseks võib lühiajaliselt varjatult jälgida inimesi, kes ohustavad ettenägematul juhul kaitseväe julgeolekuala. Ka sellises olukorras peab olema täidetud neli tingimust - tegemist peab olema viivitamatut tõrjumist vajava kõrgendatud ohuga julgeolekualale, kaitseväe juhataja otsus varjatud jälgimiseks kehtib kuni 24 tundi, varjatud jälgimisest tuleb teavitada kaitsepolitseid ja valdkonna ees vastutavat ministrit ning kogutud andmed tuleb kustutada vajadusel lõppemisel viivitamatult. Seadus sätestab ka, et inimest tuleb varjatud jälgimisest tagantjärele teavitada ja kui inimene seda, soovib, tuleb talle kohutud materjale tutvustada.
