Tallinnas 16. juunil 2007 toimunud Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad leidsid, et eranditult kõiki eelmisel sajandil Kesk- ja Ida-Euroopas valitsenud kommunistlikke totalitaarseid režiime, mis nüüdki on võimul mitmetes maailma riikides, iseloomustavad ulatuslikud inimõiguste rikkumised.
Nende rikkumiste hulka kuuluvad üksikisikute ja massimõrvad, hukkamised, surmad koonduslaagrites, nälg, küüditamine, piinamine, orjatöö ja teised füüsilise massiterrori vormid, samuti tagakiusamine rahvuslikul või usulisel pinnal, südametunnistuse-, mõtte-, sõna- ja ajakirjandusvabaduse rikkumine ning poliitilise pluralismi puudumine.
Konkreetselt Eesti osas tuvastas Euroopa Inimõiguste Kohus 17. ja 24. jaanuaril 2006 sovetiarmee suurte jõudude sissetungi Eestisse juunis 1940, vägivaldse sovetivõimu sisseseadmise ja Nõukogude Liidu okupatsiooni jätkumise Eestis aastail 1944-1991. Need on Euroopat seaduse jõuga kohustavad otsused, milles on fikseeritud Nõukogude Liidu totalitaarse kommunistliku režiimi ulatuslikud ja süstemaatilised aktsioonid Eesti rahvastiku vastu. Eurokohus nendib, et N Liidu poolt Eesti elanikkonna vastu rakendatud suurejoonelised süsteemsed aktsioonid on aegumatud inimsusevastased kuriteod, mida karistatakse Nürnbergi Sõjatribunali 1945. aasta Harta ja seda täiendanud konventsioonide alusel.
Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad pöördusid oma riikide ja nende valitsuste ning parlamentide, Euroopa Ühenduse, Haagi Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja USA kongressi poole üleskutsega "kutsuda ellu ja organiseerida riikidevaheline tribunal kommunismi poolt 20. sajandil toimepandud kuritegudele hinnangu andmiseks ja kommunismi kuulutamiseks inimvaenulikuks ideoloogiaks ning kommunismi võrdsustamiseks tema elluviimisel kordasaadetud roimade poolest natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga".
Resolutsiooni terviktekst asub
http://si.kongress.ee/?a=page&... Allikas: Margit-Mariann Koppel
Kontakt:
SI portaal
www.si.kongress.ee