(Foto: ERR)
Eesti teadlaste hinnangul ei vasta ilustatud pilt Nord Streami mõjudest neile tulemustele, mida näitavad arvutused ning Läänemere-äärsete riikide perede ja laste tervis võb sattuda tõsisesse ohtu.
Video siit: http://wms02.mmm.elion.ee/uudi...
1200 kilomeetri pikkuse Nord Streami Venemaalt Saksamaale kulgeva gaasijuhtme ehitustöödega plaanitakse alustada tuleval aastal. Nord Stream on juba saanud Soomelt loa hakata hävitama gaasijuhtme teele ettejäävaid meremiine, nende töödega lubatakse algust teha veel sel kuul, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ehkki mitmed tööd on algamas, on Eesti keskkonnaministeeriumi töörühma hinnangul üleval endiselt probleemid, millele Eestist juba suvel tähelepanu juhiti.
Teaduste Akadeemia looduskaitsekomisjoni liikme Ivar Puura sõnul jagub küsimusi kahte rühma - neist üks jutustab mõjudest, mis toru rajamisega kindlalt kaasnevad ning teine juhtumitest, mille tõenäosus on väiksem, kuid tulemus katastroofilisem, näiteks toru lõhkemine, avariid või gaasileke.
"Nende viimaste osas on Eesti teadlaste analüüsid leidnud, et Nord Streami ekspertide hinnangud võivad olla sada korda alahinnatud ehk risk toru plahvatamiseks 50 aasta jooksul ühtede arvutuste kohaselt võib ulatuda isegu kuni 30 protsendini," ütles Puura.
Teadlaste jaoks moodustab teise probleemideringi kõik see ebameeldiv, mis toruga kindlalt kaasneb, näiteks toru paigaldamisel, aga ka miinide lõhkamisel põhjasetetest vabanevad keskkonnamürgid. Puura tõi näiteks ühe piirkonna Soomes, kuhu on kandunud hulganisti dioksiine ja elavhõbedat, mis kuhjuvad toitumisahelas, olles seeläbi ohtlikud mere elustikule ja inimeste tervisele.
"Ja dioksiinide puhul on eelkõige oluline see, et nad kõige rohkem teevad häda väikestele lastele, rinnalastele, sest rinnapiimas võimendub dioksiinide konsentratsioon 50 korda," ütles Puura.
Imikueas saadud mürgi tõttu võib lapsel olla soodumus vähihaigustele. Röövkalades, eriti haugis ladestuv elavhõbe on Puura sõnul ohtlik rasedatele ehk veel sündimata lastele, kel hiljem teismeeas võivad avalduda ajukahjustused.
Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv lisas, et lahendamata on ka võimalike keskkonnakahjude kompenseerimise küsimused.
"Kui ikkagi selle ehitustegevuse tulemusena keskkonnaseisund halveneb, ja siin on teada, et arendaja seda põhjustab, siis on loogiline, et seda kompenseeritakse nüüd Läänemere-äärsetele riikidele," märkis Liiv.
Nord Streami nõunik Balti riikides Romans Baumanis nimetas Eesti teadlaste juttu teaduslikuks fantastikaks ja väitis, et projekt ei too kaasa mingit ohtu.
"See projekt ei sisalda praktiliselt üldse selliseid riske või ohte, mis võiks puudutada keskkonda või Eesti elanike füüsilist tervist," kinnitas Baumanis.
Tuleval nädalal arutatakse gaasitoru rajamisega seotud keskkonnaohte riigikogu keskkonna-, majandus- ja väliskomisjoni ühisistungil
