„Eesti astub rõõmsalt ja säravate silmadega Euroopa Liitu,“ ütles 27. aprilli õhtul Tartu College'is kõnelnud Eesti Vabariigi Välisministeeriumi välismajanduspoliitika 5. büroo nõunik Paul Elberg. Ettekande teema oli „Euroopa Liit ja Eesti: arengud välisturust siseturuni“. Loenguõhtu avas dr. Olev Träss, tutvustades lektorit. Sissejuhatuses märkis hr. Elberg, et Eesti vajab uusi ja värskeid ideid, et luua õnnelikku riiki.
Tagasipilk käidud teele
Kust algas Eesti euroliidu teekond? Kindlasti hetkest, mil Euroopa ühendused tunnistasid Eestit 1991. aastal.
1992. a. oli mitmeti tähtis — võeti vastu EV Põhiseadus ja käibele tuli oma raha. 1994.a. lahkus Eestist viimane okupatsioonivägede sõdur. 1. jaanuarist 1995 jõustus Vabakaubandusleping Eesti ja ELi vahel; sama aasta 12. juunil kirjutati alla Assotsiatsioonilepe ELiga, millele järgnesid a. 1995—1999 läbirääkimised Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmelisuse üle.
1. veebr. 1998 jõustus Assotsiatsioonileping ja 31. märtsil algasid ametlikud Eesti-ELi läbirääkimised, mis lõppesid 13. detsembril 2002 Kopenhaagenis.
16. aprillil 2003 kirjutati Ateenas alla ühinemisleppele. 14. septembril 2003 toimus rahvahääletus Eesti ühinemiseks ELiga. Eesti rahvas otsustas ühinemise kasuks. Ja nüüd oleme jõudnud viimase lävepaku ette — 1. mail saab Eestist ELi liikmesriik.
1. mai toob kaasa suuri muudatusi, kaotades mh. Vene presidendi 1995.a. ukaasil põhinevad karistavad topelttollid, mis on toonud kahju Eesti majandusele. Kuid pole halba ilma heata. Topelttollide kehtestamine eemaldas Eesti kaubanduse küll Vene turult, kuid sundis seda aktiivsemalt pürgima ELi poole.
Kopenhaageni kriteeriumid
Kõnealused kriteeriumid määratlevad, milliseid tingimusi ja nõudeid tuli Eestil kui ELiga ühineval riigil täita:
• tuleb luua stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused, vähemuste õiguse ja kaitse. Suurem osa Eesti muulasi elab Tallinnas, mõistagi pole tegemist ühtse grupiga. On neid, kes tahavad end samastada eestlastega ja ka neid, kellel on olnud arengutega probleeme. Stabiilsete institutsioonide loomiseks saadi tagastamatut abi PHARE programmilt, mh. infrastruktuuri korrastamiseks.
• peab olema toimiv turumajandus. Seda tingimust oli Eestil lihtne täita. Eesti majanduskasv on muljetavaldav, prognoosi kohaselt ületab see k.a. 5% ja teeb silmad ette mitmete „vanade“ ELi riikide majanduskasvulegi.
• riik peab suutma täita liikmekohustusi, sh. realiseerida poliitilisi, majanduslikke ja rahaliidu eesmärke. Selleski suunas on saavutatud olulist edu.
Läbirääkimiste koordinatsioonisüsteemist
Eesti poolt osales läbirääkimistes ELiga 31 töörühma. Kõnelusi koordineeris välisministeerium. Tehti koostööd Eesti esindusega ELi juures; toimuvast anti jooksvalt aru riigikogule ja valitsusele. Läbirääkimiste käigus mõnede peatükkide osas tekkinud probleeme tuli eraldi lahendada. Mõned lahendused viisid üleminekuperioodide kehtestamiseni.
Eksport ja import
80% Eesti väliskaubandusest hakkkab toimuma laienenud — 25-liikmesriigilise Euroopa Liiduga. Seda näitab seniste kaubandus-arengute statistika. Kaubavahetuse maht Kanadaga on kurvastavalt tagasihoidlik nii ekspordi kui impordi osas.
ELi mittekuuluvatest riikidest hõlmab tuntava osa kaubavahetus Venemaa.
Mis saab edasi?
ELi astumine ei lahenda üleöö kõiki probleeme. Eestis tuntakse puudust ressurssidest, tööjõuturu arengud võivad kaasa tuua probleeme. Elanikkond vananeb; sündimus on küll suurenenud, aga ikka veel liiga tagasihoidlik. Haritus oli eestlaste efektiivne relv okupatsiooniajal, selle osatähtsus peab edaspidigi kõrge olema. Hariduspoliitika vajab rohkelt tähelepanu. Eesti on end muule maailmale reklaaminud e-riigina. Valitsus ei kasutagi oma istungil pabereid, valdavaks infokandjaks on arvuti. Edukas on olnud Tiigrihüppe programm, hästi on käivitunud internetipangandus.
Eesti soovib üle võtta kõike tarka ja kasulikku. Ka nendes eestlastes, kes eesti keelt enam ei räägi ja elavad välismaal, näeb meie riik suurt potentsiaali.
Olenemata sellest, kus me tänases globaalses külas ka elame, võime kasu tuua oma kodumaale. Eesti ime jätkub, meie suured unistused on realiseerumas.
***
Ülimalt huvitavaks kujunenud küsimuste-vastuste osas oli juttu euro kasutuselevõtust, põllumajandus subsiidiumidest, immigratsioonist, väliskaubanduse bilansist, taludest ja muust.
Arutlus jätkus hilisõhtul veel kohvitassi juures.
Täname Paul Elbergi kasuliku ja informeeriva ettekande eest.
Eesti tee Euroopa Liitu (12)
Eestlased Kanadas | 30 Apr 2004 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Aitäh neile kes kirjutasid EL-i juhtivamatest riikidest....peame ikka meeles, et mujal EL-is on tegemist siiski väga suure palga skaala erinevusega, ja suur kahtlus ripub õhus kas meie kunagi oma elu jooksul sellised sissetulekud näeme. Eile õhtuses saates Foorum oli 90% eesti rahvast siiski hääletanud selle poolt, et El-is olles läheb nende elu tingimused kindlasti allapoole..Soomest ja Saksamaalt kirjutades võibolla see terav rahanappuse küsimus ei tule selles arutelus alati esikohale, nii nagu Eesti juhid teevad kõik et vältida meie madalate palkade ebastabiilsust tekitavat stressi.
Eestile on kasulik olla EU liige isegi vähemalt 10 aasta jooksul, pärast seda vaatame, kas kogu euroliitu üldse enam olemas ongi! Kui näiteks vabamüürlaste ja kommunistide osakaal (mis on reaalne inimjõud, ei saa unustada) saab ohtlikult suureks, oleksin ka mina EU vastu. Aga siiani siiski selgeid märke sellisest tendentsist lihtsalt ei ole. Kahju muidugi, et Euroopa kristlik taust ei ole saanud üldistes seadustes nii suurt rõhutatust kui mis see siiski peaks kristlikus euroopas olema. kahjuks on ikka raha ja mammona mis peale jäävad, aga ega vist inimloomuse materialistlikku poolt ei saa kunagi muudetud. Kahjuks.
Mõtlen nüüd, et avaldan ka oma arvamust.
Lõbus on lugeda neid "näägutajaid ja sõrmevibutajaid" - aga elu läheb oma rada! Mina on elanud 3 aastat Saksa okupatsioonis 1941 - 1944 ning seejärel 50 aastat julmas ning kuritegelikus Vene okupatsioonis /kuni Vene väed Eestist välja viidi / ning ei ole sidunud end ühegi okupantliku reziimiga nagu enamus eestlasi. Tähendab see seda, et oli võimalik Vene okupatsioonis olles mitte muutuda kommunistlikuks tallalakkujaks nagu seda osa aferiste tegid! Ka praegu pole ma üheski parteis, kuna kõigis on ebaeetilisi persoone ja vanu kommuniste!
Ja nüüd minu arvamus:
- Eestil on praegu mõistlik olla lähimad 20 aastat Euroopa Liidus; eks siis näe , mis on siis parim!
- Euro-Aasias on praegu välja kujunemas kolm suurt poliitilis-majanduslikku jõudu: EL25+x - Hiina - India; sinna vahepeale jääb arengupeetusega hall tsoon bütsantsliku tsiviliseerimata Venemaaga!
- Suurim rumalus oleks jääda "koos" Venega sellesse halli tsooni!!!
Ja nüüd kommentaar: pakun lõbusalt neile näägutajatele "elu" Vene okupatsioonis, - minge ja "elage kas või kuu aega Vene peldikus" - küll siis laulate teist laulu!
Soovitan ka noortel kogemusteta välis-Eesti persoonidel "see reis" ette võtta; sest see kainestaks paljusid kogemusteta noori, kes pole seni Eesti riigi raskest tööst osa võtnud, ja "hoiavad kõrvale" ning "tahaksid õpetada" - kuidas me Eestis peaksime elama! Tulge ja tehke kõigepealt midagi Eesti heaks!!!
Lugupidamisega Mati Pungas
kodu-eestlane konsultant-analüütik
Lõbus on lugeda neid "näägutajaid ja sõrmevibutajaid" - aga elu läheb oma rada! Mina on elanud 3 aastat Saksa okupatsioonis 1941 - 1944 ning seejärel 50 aastat julmas ning kuritegelikus Vene okupatsioonis /kuni Vene väed Eestist välja viidi / ning ei ole sidunud end ühegi okupantliku reziimiga nagu enamus eestlasi. Tähendab see seda, et oli võimalik Vene okupatsioonis olles mitte muutuda kommunistlikuks tallalakkujaks nagu seda osa aferiste tegid! Ka praegu pole ma üheski parteis, kuna kõigis on ebaeetilisi persoone ja vanu kommuniste!
Ja nüüd minu arvamus:
- Eestil on praegu mõistlik olla lähimad 20 aastat Euroopa Liidus; eks siis näe , mis on siis parim!
- Euro-Aasias on praegu välja kujunemas kolm suurt poliitilis-majanduslikku jõudu: EL25+x - Hiina - India; sinna vahepeale jääb arengupeetusega hall tsoon bütsantsliku tsiviliseerimata Venemaaga!
- Suurim rumalus oleks jääda "koos" Venega sellesse halli tsooni!!!
Ja nüüd kommentaar: pakun lõbusalt neile näägutajatele "elu" Vene okupatsioonis, - minge ja "elage kas või kuu aega Vene peldikus" - küll siis laulate teist laulu!
Soovitan ka noortel kogemusteta välis-Eesti persoonidel "see reis" ette võtta; sest see kainestaks paljusid kogemusteta noori, kes pole seni Eesti riigi raskest tööst osa võtnud, ja "hoiavad kõrvale" ning "tahaksid õpetada" - kuidas me Eestis peaksime elama! Tulge ja tehke kõigepealt midagi Eesti heaks!!!
Lugupidamisega Mati Pungas
kodu-eestlane konsultant-analüütik
Eestlased Kanadas
TRENDING
