Eesti Ajakirjanike Liit tunneb süvenevat muret Eesti Televisioonis väljakujunenud olukorra üle, kus peausaldusisiku ja Ringhäälingu Töötajate Ametiliidu juhatuse esimehe Marika Tuusi põhilisi tööõigusi piiratakse ametiühingu valitud esindajaks olemise pärast.

Tuusi ettepanekul leidis aset tema kohtumine ETV juhatuse esimehe Ilmar Raagiga seoses sellega, et kollektiivlepingu sõlmimise osas pole jõutud kokkuleppele. Teatavasti on ka Riiklik Lepitaja andnud ETV töötajatele õiguse vastaspoole mõjutamiseks rakendada seaduslikke aktsioone, kaasa arvatud streigi korraldamiseks. Seega on ETV-s kujunenud keeruline olukord, mille puhul Eurovisiooni lauluvõistlust korraldava televisiooni töötajatel pole töörahu hoidmise kohustust. Ei tahaks ennustada rahvusvahelise skandaali ulatust, kui selline info peaks Eestist välja minema.

Üks olulisimaid momente, miks pole kollektiivlepingu osas kokkuleppele jõutud, on nõudmine tõsta põhipalka, mille tase suuremal osal telemaja töötajatest pärineb aastast 1997 ja paljudel varasemastki ajast. Suuresti makstakse töö eest lisatasudega, mis teatavasti ei anna sotsiaalseid garantiisid ja mis töölepingutes on vormistatud kui "ametijuhendis sätestatud tööülesannete nõuetekohane täitmine". Teatavasti peaksid sellised tasud kuuluma põhipalga sisse. Sellele on tähelepanu juhtinud ka Riigi Tööinspektsioon. Samas on ETV keskmine palk suurenenud aasta jooksul kuni 1700 krooni. Raagi sõnul on see raha läinud mitte "vanade" töötajate palgatõusudeks, vaid "uute" töötajate tööle palkamiseks turuhindadest lähtuvalt.

Ent viimasel kohtumisel Tuusiga kinnitas Raag, et ETV on saanud reklaamimüügist oodatust suuremat tulu, millest 2 miljonit krooni kavandatakse palgatõusudeks (sellega alustatavat juba sügisel), 2 miljonit programmi arendamiseks ja 4 miljonit "Aktuaalse Kaamera" Bases süsteemile. Info palgatõusude kohta on Raagi korraldusel välja pandud ka ETV intranetis. Ühtaegu polnud ta siiski nõus kollektiivlepingut sõlmima. Kollektiivlepingus fikseeritud palgatõusuks oleks ETV juhatus valmis alles 30. juunil 2003. Seda väidab Raag olukorras, kus ETV töötajad on ammu streigiks valmis.

Teisalt jäi Raag vastuse võlgu küsimusele, miks peatatakse paljude menusaadete tootmine olukorras, kus programmiarenduseks on raha olemas.

ETV menuka ja suure vaadatavusega saate "Knopka" (tarbijakaitsesaate, mis on avalik-õigusliku televisiooni jaoks hädavajalik ja mis võtaks vaid 5-6% programmiarenduseks juurde saadud rahast, kuid mille autoriks on Tuus) lõpetamise kohta sõnas Raag Tuusile järgmist: "Sinu juhatamisel ei saa seda saadet kunagi olema, sest ära kasutades oma tuntust oled sa meie probleemid majast välja viinud ajalehtedesse ja teistesse televisioonidesse ning me ei arenda sellist inimest." Raag polnud nõus saadet jätkama isegi Ülemaailmsest Tarbijakaitse Organisatsioonist "Consumers International" taotletava toetuse varal.

Ametiühingute seadus sätestab üheselt ametiühingute õiguse avaldada oma seisukohti meedia kaudu, omada trükibaasi ja massiteabevahendeid, välja anda ja levitada ajalehti ning muid trükiseid. See tähendab, kasutada põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks enda poolt vajalikuks peetud vahendeid, selline on ka ülemaailmne praktika.

Leiame, et kirjeldatud käitumisega on Raag läinud otsesesse vastuollu nii Usaldusisiku seadusega kui ka Ametiühingute seadusega. Viimane sätestab, et "töötaja õigusi ei või piirata sõltuvalt tema kuulumisest a/ü-sse või a/ü valitud esindajaks olemisest" (paragrahv 19). Ametiühingute seaduse järgi võib toimunut käsitleda kui töötaja tööle mittelubamist või muud ebavõrdset kohtlemist, töötingimuste halvenemist, ning sellisel puhul on töötajal õigus nõuda endise olukorra taastamist. Samas võib Raagi käitumist käsitleda sekkumisena a/ü siseasjadesse.

Palume Teie kaasabi ETV peausaldusisiku Marika Tuusi kaitsmiseks ja tema tööalase ahistamisega seonduva olukorra viivitamatuks lahendamiseks.

Allan Alaküla Eesti Ajakirjanike Liidu juhatuse esimees Heaks kiidetud EALi juhatuse poolt 8.05.2002

EESTI AJAKIRJANIKE LIIT

Märkmed: