Riigikogu aseesimehe ja Europarlamendi vaatlejaliikme Toomas Savi arvamusel tuleks Euroopa Liidu ja Venemaa partnerluslepet uusliikmetele laiendades arvestada ka Nõukogude Liidu toime pandud Baltimaade okupeerimist.

«Venemaa muretseb venekeelse elanikkonna pärast Baltikumis, kuid ei näita mingeid märke kavatsusest vabandada Baltikumi okupeerimise pärast,» ütles Toomas Savi.

Savi märkis, et venekeelsest vähemusest rääkides ei saa kuidagi kõrvale jätta seda, kuidas see vähemus Balti riikidesse tekkinud on.

«Tegemist on inimestega, kes asusid Balti riikidesse elama Nõukogude Liidu agressiivse koloniaalpoliitika teostamise tulemusena,» sõnas Savi.

Toomas Savi meenutas, et mittekodanike olukorda Eestis ja Lätis on nii Euroopa Liit kui inimõigusteorganisatsioonid korduvalt uurinud ja tunnistanud selle rahvusvahelistele normidele vastavaks.

Riigikogu aseesimees märkis, et laieneva Euroopa Liidu ja Venemaa suhete kujunemist tuleb Balti riikidel tähelepanelikult jälgida ja vajadusel oma seisukohti selgitada.

«Alates 1. maist peab rääkima ühtse Euroopa Liidu ja Venemaa suhetest, mitte Euroopa Liidust, Baltimaadest ja Venemaast,» ütles Savi.

ELi suhted Venemaaga peavad Savi arvates põhinema samadel alustel, kui ELi suhted kõikide teiste maailma riikidega.

Märkmed: