Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aasta septembris püsivhindades 12,5% vähem toodangut kui 2022. aasta samas kuus. Toodang vähenes kahes sektoris: energeetikas 37,6%, töötlevas tööstuses 10,9%. Mäetööstuses jäi tootmine pea samale tasemele, kahanedes vaid 0,3%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul vähenes septembris töötleva tööstuse tegevusalade lõikes tööstustoodangu maht enamikes harudes. Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvas põlevkiviõli (6,6%) tootmine ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (0,6%). Olulisematest tegevusaladest vähenes enim elektroonikaseadmete (30,3%) tootmine, mis on tingitud eelmise aasta septembri kõrgest võrdlusbaasist. Suurematest tegevusaladest vähenes ka puidu töötlemine (12,4%), elektriseadmete (16,6%), metalltoodete (8,4%) ja toiduainete tootmine (3,0%) ning ehitusmaterjalide tootmine (19,0%).

Võrreldes 2022. aasta septembriga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük2 2023. aasta septembris jooksevhindades 11,5% (kalendaarselt korrigeeritud andmetel). Toodangu müük siseturule langes 11,8% ning müük ekspordiks 11,3%.

66,9% töötleva tööstuse toodangust müüdi välisturule.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid toodangu mahud 2023. aasta septembris võrreldes augustiga tööstuses kokku 2,9% ning töötlevas tööstuses 3,0%.

Energeetikavaldkonnas vähenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2022. aasta septembriga 48,8%, soojuse tootmine 19,8%.

Tööstus on Eesti suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina nendib, et kuigi kolmandas kvartalis töötleva tööstuse tootmismahu langus aastases võrdluses veidi aeglustus, oli see jätkuvalt väga sügav ning valdkonna lähiaja väljavaade on kahjuks veel halb.

“Septembris vähenes tootmismaht aastases võrdluses 11 protsenti ja see langus on viimastel kuudel uuesti süvenenud. Ligikaudu pool septembrikuisest kukkumisest tuli kahest tegevusalast – elektroonika- ja puidutööstusest. Samas oleks töötleva tööstuse tootmismahu langus viimastel kuudel süvenenud ka ilma nende tegevusaladeta,” märkis Mertsina pressiteates.

Ökonomist tõi välja, et ligi kolmandik langusest on tulnud puidutööstusest, millele järgnevad üsna sarnaste osakaaludega ehitusmaterjalide ja metalltoodete ning elektroonika-, keemia- ja mööblitööstuse tootmismahu vähenemine. Need tegevusalad moodustasid selle aasta esimese üheksa kuuga ligi kolmveerandi kogu töötleva tööstuse tootmismahu langusest.

“Kui juulis ja augustis töötleva tööstuse tootmismaht kuises võrdluses isegi kasvas, siis septembris pöördus see taas langusesse, vähenedes augustiga võrreldes 3 protsenti. Kuises võrdluses tuli ligi kolmveerand tootmismahu vähenemisest neljast tegevusalast – elektroonikatööstusest, elektriseadmete tootmisest, masinate ja seadmete tootmisest ning lennukite remondist ja hooldusest. Viimase tegevusala tootmismahud ongi väga kõikuvad,” rääkis Mertsina.

Kui töötleva tööstuse tootmismaht kasvaks järgnevatel kuudel kuises võrdluses viimase kümne aasta keskmise tempoga ehk 0,2 protsenti, mis praegu paistab tema hinnangul isegi optimistlik, taanduks selle majandusharu tootmismahu aastane langus välja alles järgmise aasta juuniks. “Kui kuises võrdluses kasvaks tootmismaht keskmiselt protsendi võrra, taanduks langus välja alles järgmise aasta aprilliks. Sellist keskmist kasvu oleme aga viimati näinud ainult kahel aastal – 2010 ja 2021, mil majandus väljus kriisist,” märkis ökonomist.

Välisnõudlus eesolevatel kuudel Mertsina prognoosil pigem nõrgeneb. “Eesti tööstuse kindlustunne jätkab halvenemist ning ettevõtete tootmise väljavaade on jätkuvalt väga pessimistlik. Samuti on käesolevas kvartalis halvenenud veelgi ettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta nii sise- kui ka välisturul,” tõdes ta.

Halvenenud konkurentsivõime võib ökonomisti sõnul aga pidurdada tootmise ja ekspordi taastumist, kui välisnõudlus millalgi paranema hakkab. “Kuigi tõusnud intressimäärad vähendavad jätkuvalt nõudlust, on need tõenäoliselt juba tippu jõudnud. Kuue kuu Euribor on näiteks viimase kuu jooksul juba tasapisi allapoole tulnud. Samuti on reaalpalk Eestis juba kasvamas ja see peaks hakkama mõningase viitajaga tarbimist suurendama. Selle eelduseks on aga majapidamiste kindlustunde paranemine,” ütles Mertsina.

Ökonomist tõdes, et töötleva tööstuse kogukäive väheneb juba alates märtsist ja käesoleva aasta esimesel poolel langes selle majandusharu kasumlikkus kiiresti, jõudes seitsme aasta taguse vastava näitaja lähedale. “Töötleva tööstuse ettevõtete jaoks muudab tootmismahtude ja käibe pikaajaline langus ning kasumlikkuse vähenemine tööjõukulude hoidmise, rääkimata nende suurendamisest, üha keerulisemaks,” lisas Mertsina. (BNS)

Eestlased Eestis

TRENDING