Eesti tõusis Maailma Majandusfoorumi (WEF) koostatavas riikide konkurentsivõime edetabelis mullusega võrreldes kahe pügala võrra 20. kohale, olles sellega edukaim uus Euroopa Liidu (EL) liikmesriik.

WEF kiitis oma 2004.-2005. aasta raportis Eesti hiilgavat saavutust ja märkis, et Eesti oli ülekaalukalt edukaim tänavu EL-iga ühinenud riik.

2003.-2004. aasta konkurentsivõime raportis oli Eesti 22. kohal.

Tänavune edetabel soosib väikeriike ning seda juhib teist aastat järjest Soome. Järgnevad Ameerika Ühendriigid, Rootsi, Taivan, Taani ja Norra. Island on pingereas kaheksas.

Läti langes mulluselt 37. kohalt 44. positsioonile ja Leedu tõusis nelja koha võrra 36. positsioonile.

Euroopa suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa on edetabelis vastavalt 13. ja 27. kohal, nende konkurentsivõimet pärsib eelkõige tööjõuturu reformimise vajadus.

Suurbritannia kerkis pingereas nelja koha võrra 11. kohale.

Itaalia jätkas kukkumist ning langes 47. kohale Botswana järele. Itaalia nõrkused on WEF-i hinnangul laialdane onupojapoliitika, korruptsioon ja õigussüsteemi sõltumatuse puudumine.

Uus konkurentsivõime edetabel rõhutab avalike institutsioonide ja õigusliku raamistuse tähtsust stabiilsele äritegevusele.

«On äärmiselt oluline, et riigid parandaksid aja jooksul avalike institutsioonide kvaliteeti,» märkis WEF-i peaanalüütik Augusto Lopez-Claros.

Eelkõige heaoluühiskonna ja kõrgete sotsiaaltoetuste poolest tuntud Põhjamaad on kõik edetabeli esikümnes, mis näitab, et firmad eelistavad stabiilset ärikeskkonda, madalat korruptsioonitaset ja Põhjamaadele omast tehnoloogilist innovaatilisust.

Kuigi Põhjamaadele iseloomulikku suurt maksukoormust ja kulutusi sotsiaalhoolekandele loetakse traditsiooniliselt ettevõtlusele koormaks, lugesid 8700 WEF-i küsitletud firmajuhti sealse ärikeskkonna konkurentsi edendavaks, rõhutades muuhulgas eelarve ülejääki nendes riikides.

«Põhjamaid iseloomustab üldine suurepärane makromajanduslik juhtimine,» ütles Claros-Lopez.

Märkmed: