Kui kaua olete sukeldumisega tegelnud?
Meie sukeldujatel on suhteliselt pikk sukeldumiskogemus — enamasti jääb see 5-10 aasta vahele. Mina ise olen sukeldunud natuke üle 5 aasta.
Millega tegeleb sukeldumisklubi Nautic?
Nauticu põhitegevuseks on sukeldumiskoolitus, varustuse müük, rent ja hooldus ning kõiksuguste sukeldumisega seotud ürituste (reisid jms) korraldamine. Samuti abistame vajaduse korral Päästeametit ja Piirivalvet.
Kas kopteriõnnetuse paika laskumine on senistest tööülesannetest emotsionaalselt kõige traumeerivam elamus või on see mõni muu olnud?
Emotsionaalselt ei olnud see sugugi traumeeriv — tuleb osata ennast mitte lasta sellistest asjadest mõjutada. Töö on töö. Väga raske on defineerida „keerulist laskumist“. Keerulisus sõltub paljuski ka sukelduja kogemusest, st. see, mis mõne algaja jaoks on keeruline, võib kogenud sukelduja jaoks täiesti igapäevane asi olla.
Olen kuulnud, et laskusite esimesena mere põhja, kopteriõnnetuse paika. Kuidas valmistusite selleks eriliseks missiooniks (psühholoogiliselt ja füüsiliselt)?
Mingit ettevalmistust selleks vaja ei olnud, vastava varustuse võtsime juba välja sõites kaasa. Sügavus 45 m ei ole midagi erilist. Pealegi, inimene kardab seda, mida ta ei tea — kui sul on aga enam-vähem ettekujutus olemas, mis sind ees ootab, siis sellest piisab.
Kirjeldage, palun, mida merepõhjas nägite? Kas tõite sealt midagi üles?
Seda me ei kommenteeri.
Kui palju on Eestis tuukreid ja kas nende varustus jääb Soome ametivendade omale alla?
See on selline kahe otsaga asi — riigi palgal on minu teada kaks tuukrit (Piirivalvel), kuid erasektoris on neid palju. Varustus ei jää soomlastele alla. Töö iseloomu tõttu kasutatakse igal pool parimat kättesaadavat varustust.
Väidetavalt puudusid Eestil inimesed, varustus ja oskused operatsiooni iseseisvaks läbiviimiseks? On see nii?
See jäägu Siseministeeriumi või kelle iganes kommenteerida. Mina ei ole õige inimene riigi võimalusi kommenteerimaks. Jällegi jõuame samasse punkti — kas räägime riigi ressurssidest või erasektorist...
Ajalehtedes väideti, et koostöö eestlaste ja soomlaste vahel ei sujunud. Kas see vastab tõele?
Kõike, mida lehtedes kirjutatakse, ei maksa uskuda. Koostöö sujus suurepäraselt ning loomulikult võib selliste operatsioonide planeerimise käigus tekkida eriarvamusi teostuse ja tehnika küsimustes, kuid need lahenevad kiiresti. Mingeid tõrkeid koostöös küll ei olnud, osade Soome tuukritega suhtleme siiamaani.
Kuidas hindate Eesti ametivõimude tegutsemist kriisiolukorras?
Tegu oli siiski väga uudse olukorraga ning kriisiga, seega ei saa neile midagi ette heita. Eks tagantjärele-tarkusena võib muidugi öelda, et mõnda asja oleks saanud teha hoopis nii või naa, kuid ei maksa unustada, et sellist õnnetust polnud Eestis ju enne olnud. Enamus lahendusi tuli ikkagi kohapeal töö käigus välja mõelda.
Täname hr. Ivar Treffnerit vastuste eest ja soovime talle edu edaspidiseks.