lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse vaimust,
soovides arendada Eesti riiki kõigi tema elanike hüvanguks,
pidades esmatähtsaks eesti kultuuri ja rahvuse kestmist ning elujõudu,väärtustades kõigi ühiskonnaliikmete osalust Eesti arengu kujundamisel, sõlmime alljärgneva ...........
ÜHISKONDLIKU LEPPE
Eesti riik ja rahvas on taasiseseisvumisjärgse aastakümnega teinud läbi silmapaistva arengu - oleme taastanud oma riigi ning kindlustanud Eestile koha maailma vabade rahvaste peres. Meie kiire arengu aluseks on olnud ja on rahva elujõud, haritus ning kuulumine traditsioonilisse euroopalikku kultuuriruumi.
Eesti uuenemisel on olnud liiga kallis hind - heaolu kasv pole jõudnud õiglaselt kõigi ühiskonnaliikmeteni, suurenenud on lõhe rikaste ja vaeste, vanade ja noorte, linna ja maarahva, samuti erinevate regioonide vahel. Tööjõu arvukuse vähenemine ohustab ühiskonna tulevikku, mureks on madalast keskmisest elueast, suremuse kasvust ning vähesest sündivusest ohustatud rahvuslik kestmine.
Üleminekuaeg on ümber saamas. Lähikümnendite Eesti peab rahva elujõu taastamise ja oma kultuuri säilitamisega hakkama saama nii üleilmastuvas majanduses, karmistuvas konkurentsis kui ka avatud kultuurivahetuses. See on võimalik vaid pikaajaliste arengusihtide püstitamise kaudu ning üksmeele korral nende saavutamise teede ning vahendite osas.
Eesti sooviks on järele jõuda arenenud maailma elukvaliteedile, suurendades samas mitmekultuurilise ühiskonna sidusust ja usku paremasse tulevikku. Selle aluseks saab olla vaid eestikeelse kultuuriruumi avardamine ja kindlustamine, eesti keele areng ja täisväärtuslik toimimine riigikeelena kõigis eluvaldkondades kogu Eesti riigi territooriumil, Eesti maa ja looduse loov väärtustamine ökoloogilise tasakaalustatuse põhimõttest lähtudes ning õiglus heaolu jaotamisel ühiskonnas. Hajaasustusel põhinev maaelu ja selle traditsioonide jätkamine ning linnaelu sotsiaalse sidususe tugevdamine on rahvuse ja rahvuskultuuri säilimise oluline eeldus.
Püstitatud eesmärk on saavutatav selge suunavõtuga teadmiste- ja innovatsioonipõhisele majandusele, mis toetub õiglusele ühiskonnakorralduses. Haritus ja tarkus on Eesti peamine arenguressurss. See oleks suunamuutus Eesti arengus, mille eelduseks on teadmistepõhise riigivalitsemise ja majanduskorralduse tugev juurdumine otsustajate mõtteviisi ning õiglusprintsiipide rakendamisest tulenev kogu ühiskonna toetus uuele arenguteele. Võtmetähendusega on ühendada poliitiliste otsustuste kujundamine süsteemse teadusliku teadmisega. Arengukiirendus saab toimuda vaid riigivõimu ja erinevate ühiskonnagruppide sisulises koostöös ja püsivas mõttevahetuses. Selleks tuleb järjekindlalt ellu viia Riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni põhimõtted ning laiendada osalusdemokraatiat ja euroopalikku sotsiaaldialoogi riigis. Tuleb toetada rahvaalgatust ning luua kogu ühiskonda hõlmav arengu- ja koostöövõrgustik, mis võimaldaks igal Eesti inimesel osaleda meie!
rahva tuleviku kujundamisel.
Teadmistepõhine arengumudel tuleb rakendada inimkeskse ühiskonna teenistusse, see peab tuginema ühiskondlikel õiglusprintsiipidel ja investeeringutel inimarengusse. Selleks leitakse vahendeid olemasolevate ressursside otstarbekama kasutamise, kogunenud reservide ja Euroopa Liidu tõukefondide kaasamise, samuti sihtotstarbeliste instrumentide abil. Arengukiirenduse keskne eeldus on Eesti haldussuutlikkuse oluline kasv, sealhulgas haldusreformi teostamine, mis võimaldaks ressursse paremini kasutada ning toetaks demokraatliku otsustusmehhanismi arengut. Omavalitsuste praegune aegunud rahastamisskeem asendatakse uuega.
Ühiskondlikku lepet alla kirjutades võtavad osalised endale kohustuse toetada parimal võimalikul viisil leppes väljendatud eesmärkide saavutamist.
Allakirjutanud leppeosalised on seisukohal, et täna on ülaltoodud arengueesmärkide saavutamiseks esmatähtis:
* Eesti peredele kindlustunnet tagava ja lapse arengut toetava keskkonna loomine;
* hariduse tõstmine ühiskonna hoole ja tähelepanu keskmesse;
* ühiskonda edendava majandusarengu jaoks tarvilike tingimuste loomine.
Käesolev ühiskondlik lepe on suunatud ülal nimetatu edendamiseks. Selleks oleme kokku leppinud järgmistes tegevussuundades.
Laste igakülgse arengu huvides
1. Haridus-, kultuuri ja sotsiaalpoliitika keskmesse asetatakse lapsed ja lastega pered eesmärgiga tagada järelkasvavale põlvkonnale võrdsed võimalused mitmekülgseks arenguks. Luuakse võimalused eluaegseks õppeks.
2. Suurendatakse oluliselt lastele suunatud tasuta ja doteeritud teenuseid (tasuta koolitoit, õpikud jt õppevahendid, osalemine huviringides jms). Laste- ja peretoetused peavad katma tegelikud vajadused ning suunatakse abivajajaile. Luuakse lapseootel emade, laste ja perede nõustamise ja neile suunatud teenuste süsteem. Parandatakse võimalusi puuete ja erivajadustega laste kasvatamiseks peres.
3. Toetatakse lapseootel emasid, et rasedusi katkestataks võimalikult vähe. Lisaks sündivate laste toetamisele pööratakse rohkem tähelepanu juba kasvavatele (sh puuete ja erivajadustega ning kodututele ja koolist eemale jäänud) lastele ning lastega peredele. Eesmärgiks on korvata peredele iga lapsega seotud kulude kasv. Suurendatakse isade võimalusi osaleda laste kasvatamisel.
5. Soodustatakse töö- ja pereelu ning töö ja õppimise ühildamist. Väikelaste vanematele luuakse paremad võimalused kodus töötamiseks ja haridustee jätkamiseks. Suurendatakse väikelaste vanemate võimalusi töötada osalise tööajaga ning vahetustega. Arendatakse koolieelsete asutuste võrku, nii et vanemate soovil oleks tagatud igale lapsele koht lasteaias või -sõimes.
6. Oluliselt piiratakse sõltuvusainete (alkohol, tubakas, narkootikumid) kättesaadavust ja tarbimist, eriti laste ja noorte hulgas. Piiratakse oluliselt alkoholi ja tubaka reklaamimist ning tugevdatakse teavitustööd nende ohtlikest mõjudest (televisioonis, kinodes, noorteajakirjades jm). Tõhustatakse riskirühmadesse kuuluvate laste ja noortega tehtavat ennetustööd, vältimaks tänavalaste, narkomaanide, HI-viirusekandjate ja aidsihaigete arvu suurenemist.
7. Suurendatakse võimalusi laste kehaliseks kasvatuseks, arendavaks ja tervistavaks puhkuseks ning huvitegevuseks. Suurendatakse riigi ja omavalitsuste koostööd noorsootöö toetamiseks avatud noortekeskuste ja noorte projektide toetamise abil. Huvihariduse ja sportimisvõimaluste lisarahastamiseks seatakse sisse luksuskaupade lisamaks. Ükski Eesti laps ei tohi majanduslikel põhjustel jääda eemale huviharidusest, sportimisvõimalustest ning arendavast ja tervistavast puhkusest.
Hariduse väärtustamiseks
1. Hariduse väärtustamise aluseks on õpetaja töö väärtustamine. Hariduse sisu ja rahastamisviisid seostatakse tihedamini ühiskonna arengu vajadustega. Haridusotsustuste aluseks saavad sellekohased uuringud (haridusnõudluse, tööturuvajaduse, koolivõrgu, haridusökonoomika, puudest tingitud erivajaduste jms osas), mille tegemiseks algatatakse riiklik haridusuuringute programm. Hariduse pikaajalised arengusuunad määratletakse riigi haridusstrateegias, mille lähtealuseks on reaal-, humanitaar- ja sotsiaalainete ning sotsiaalsete ja praktiliste oskuste tasakaalustatud õpetamine.
3. Oluliselt vähendatakse põhikoolist väljalangevust. Kõigile noortele kindlustatakse võimetekohane haridus. Puuete ja erivajadustega laste õpetamisel pööratakse peatähelepanu nende tööalasele ettevalmistusele ja toimetulekule ühiskonnas.
4. Kutsehariduse arenguks tagatakse vajalikud investeeringud ja suurendatakse kutsehariduse atraktiivsust. Kutseõppes õpinguid jätkavate noorte osakaalu tõstetakse oluliselt vastavalt tööturu nõudlusele. Soodustatakse üldharidus- ja kutsekooli integratsiooni, eriti maapiirkondades. Kutsekoolide õppekavad töötatakse ümber vastavalt tööturu vajadustele ja kutsekvalifikatsiooni nõuetele. Õppekavad peavad olema piisavalt paindlikud, et iga võimekas kutsekooli lõpetaja võiks sujuvalt oma õpinguid jätkata kõrgkoolis. Tööandjate organisatsioone kaasatakse õppekavade kaasajastamisse ja kutseõppesüsteemi reorganiseerimisse. Ettevõtjad on kutsutud toetama nii kutseharidust, selle ümberkorraldamist kui ka kogu haridussektorit, samuti osalema haridusküsimuste otsustamisel.
5. Tugevdatakse Eesti kõrgharidussüsteemi ning tagatakse selle usaldusväärsus ja püsiv kvaliteedikindlustus. Määratletakse valdkonnad, kus Eesti orienteerub välisõppele.
6. Võetakse vastu eesti keele arendamise strateegia ning lisatakse eesti keele püsimise nõue põhiseadusse. Soodustatakse eriala- ja teaduskeele tugevdamist ning muudetakse eestikeelseks IT-võrgustiku ja arvutisüsteemide kasutamine.
7. Viiakse ellu &8221; programm ja liitutakse Euroopa Liidu Lissaboni tippkohtumisel püstitatud eesmärkidega. Määratletakse Eesti arenguks, Eesti keskkonna, kultuuri, keele ja ajaloo säilitamiseks vajalikud riiklikud teadus- ja arendusprogrammid. Riiklike programmide abil kujundatakse välja rahvuslik innovatsioonisüsteem.
9. Hariduse kvaliteet tagatakse eranditult kõigis koolides tegemata vahet piirkonna ja erikoolidel ning linna- ja maakoolidel. Maapiirkondades ei suleta põhjendamatult väikekoole.
10. Oluliselt suurendatakse Eesti haridussüsteemi võimekust lõimida Eesti muukeelne elanikkond kultuuri- ja ühiskonnaellu. Haridussüsteemi kaudu tagatakse kõigile Eesti elanikele võrdsed võimalused töökoha saamisel.
11. Hariduskulutuste osakaalu SKP-st suurendatakse igal aastal (alates aastast 2004) mitte vähem kui 0,2% võrra aastas. Samas proportsioonis peavad kasvama ka haridusinvesteeringud. Riiklikult finantseeritavate õppekohtade arv kõrgkoolides säilitatakse praegusel tasemel.
Majandusarengu kindlustamiseks
1. Tugevdatakse aktiivset tööturupoliitikat, luuakse riiklik riskikapitali fond innovatsiooni lisarahastamiseks ettevõtetes. Ettevõtjatele luuakse soodsad tingimused, et nad investeeriksid rohkem teadus- ja arendustegevusse.
2. Tagatakse Euroopa Liidu tõukefondide toetuse maksimaalne ärakasutamine, fondide õiglane ja tasakaalustatud jagunemine maapiirkondade ja linnade, väikeste ja suurte ettevõtete vahel. Oluliselt suurendatakse kompetentsi ja institutsionaalset võimekust kvaliteetsete projektide pakkumiseks ja realiseerimiseks. Euroopa Liidu projektide kaasfinantseerimiseks kasutatakse vajaduse korral stabiliseerimisreservi ja riigilaenu.
3. Soodustatakse väikeettevõtluse (sh talude) arengut. Väikeettevõtluse ja peretalude toetamiseks maapiirkondades rakendatakse erimeetmeid, vähendatakse väikeettevõtlust raskendavaid bürokraatlikke takistusi.
4. Tagatakse avaliku sektori teenuste hinnakujunduse läbipaistvus ja kontroll. Suurendatakse infrastruktuuri teenuste hinda kontrollivate riiklike agentuuride sõltumatust ja volitusi.
5. Rakendatakse õiglast palka ning Euroopa Liidu sotsiaalkindlustuse ja töösuhete standardeid. Regionaalpoliitiliste meetmetega toetatakse maapiirkondades infrastruktuuri arendamist, ettevõtlust ja hajaasustuse säilimist. Regionaalarengu tasakaalustamiseks suunatakse riiklikke investeeringuid eelisjärjekorras saartele ja ääremaadele (nt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti).
7. Eesti taotleb sihikindlalt välisinvesteeringuid, suunates need valdavalt teabemahukasse tootmisse. Soodustatakse kõrgema lisandväärtusega eksporti. Tugevdatakse Eesti majanduspoliitiliste huvide esindatust välismaal. Eesti välissuhtluse prioriteetseks tegevussuunaks peab saama Eesti majandushuvide esindamine välisriikides.
8. Lepitakse kokku pikemaajalises riiklikus eelarvestrateegias, mis võimaldab täita käesolevas ning järgmistes ühiskondlikes lepetes püstitatud eesmärgid.
Ülaltoodud tegevussuundade realiseerimiseks on vältimatu tugevdada Eesti omavalitsusi ning selgemalt eristada riigi ja omavalitsuse ülesandeid ning rahaliste vahendite jaotust.
Allakirjutanud ühiskondliku leppe osalised kinnitavad, et teevad kõik endast oleneva leppes kajastatud seisukohtade elluviimiseks, juhinduvad leppe põhimõtetest oma poliitilises ja erialases tegevuses ning toetavad leppe partnereid ühiste eesmärkide poole liikumisel.
Allakirjutanud asutavad ühiskondliku leppe foorumi, mille moodustavad kõigi leppeosaliste poolt volitatud esindajad. Leppeosalised esitavad kord aastas foorumile ülevaate leppe täitmisest. Ülevaatele lisatakse eksperdiarvamused ning see publitseeritakse ühiskondliku leppe aastaaruandena.
Allakirjutanud peavad vajalikuks alustada pärast käesoleva leppe sõlmimist järgmiste ühiskondlike lepete ettevalmistamist, mis käsitlevad selliseid Eesti arengu võtmeküsimusi nagu rahvatervis, maaelu, loodushoid jt.
Käesolevat lepet uuendatakse vastavalt vajadusele, ent mitte hiljem kui igal kolmandal aastal. Seejuures võetakse arvesse ühiskonnas toimunud arenguid, foorumi soovitusi ning erinevate osaliste ettepanekuid.
Tallinnas, 20. oktoobril 2003. aastal
Allkirjad