39 Eesti ühiskonnategelast ja ettevõtjat esitasid ettepaneku jäädvustada Venemaa esimese presidendi Boriss Jeltsini panus Eesti taasiseseisvumisse mälestusmärgiga.
Kodanikualgatuse korras paigaldatav mälestusmärk on suurim tänu, mida vaba Eesti kodanikud vastuolulisele, kuid meie vabanemisel nii olulist rolli mänginud naaberriigi presidendile postuumselt saavad avaldada, märkisid allakirjutanud teatab Postimees....
Alla kirjutanud Raivo Vare, Igor Gräzin, Tiit Pruuli, Marju Lauristin, Marko Mihkelson, Jüri Kraft, Matti Päts, Vladimir Juškin, Rein Veidemann, Ülo Kaevats, Vaino Väljas, Jüri Käo, Andrus Saar, Märt Vooglaid, Arnold Rüütel, Sulev Loo, David Vseviov, Jaan Elken, Jüri Raidla, Hannes Tamjärv, Mark Soosaar, Olari Taal, Aare Tark, Hanon Barabaner, Fjodor Berman, Rein Kilk, Indrek Neivelt, Heiki Ahonen, Priit Haller, Urmas Sõõrumaa, Jaan Toots, Pavel Makarov, Vjatšeslav Leedo, Kalle Klandorf, Juhan Kivirähk, Neinar Seli, Lagle Parek, Peeter Pere, Meelis Kubits.
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Anton04 Feb 2012 06:35
Tavaliselt, kui info ilmub netis või trükis, siis peetakse seda usutavaks. Ei pruugi seda üldsegi uskuda. Nii ongi "Kuidas keelgi" väidetega. Tõed ja valed segamini.
kuidas keegi03 Feb 2012 14:07
“Prantsusmaa välisminister Roland Dumas ütles, et Prantsusmaa ei saa kuidagi toetada Balti riikide iseseisvust, sest niikuinii muutuvad nad siis Saksa kolooniateks.”
Mihhail Gorbatšovi kirjavahetusest Saksa Liitvabariigi kantsleri Helmut Kohliga selgub, et kantsler käitus poliitiliselt korrektselt ei olnud Baltimaade iseseisvumisega nõus. Samas Joachim von Ribbentrop tunnustas Eesti iseseisvust eesotsas dr. Hjalmar Mäega 1945. aasta 24. veebruaril.
Suurbritannia välisminister Douglas Hogg kõigepealt uuris, kuidas kavatsetakse Eestis tagada vene vähemusrahvuse huvid („Päevaleht” 04.09.1991).
Kanada ei teinud samuti tunnustusest juttu, küll aga toetas Savisaare poolt planeeritavat kodakondsuse nullvarianti („Päevaleht” 21.09.1991).
Soome valitsus säilitas oma tuntud tagasihoidlikkuse suhetes Nõukogude Liiduga ja soovitas ettevaatlikult saavutada iseseisvus kokkuleppel Nõukogude Liidu valitsusega.
USA president Bush teatas 1991. aasta 22. augustil, et aeg pole Balti riikide iseseisvuse tunnustamiseks veel küps. USA lähtus Teheran – Jalta konverentside otsustest . USA keeldus tunnustamast Eesti iseseisvust ka 1918. aastal.
12. jaanuaril 1918. vastas saadikute Poska ja Seljamaa vastavasisulisele palvele USA saatkonna nõunik, et USA küll tunnustaks Eesti iseseisvust, kui selleks Nõukogude Venemaa enamlaste nõusolek oleks. Seni aga, kui Nõukogude Venemaa seisukord on tume ja keeruline, olevat USA-l raske oma seisukohta välja öelda. USA-l puudub siiani seisukoht ka Tartu rahu suhtes.
Nüüd on selgunud, et Wall Street finantseeris bolševikke, et kehtestada oma režiim Venemaal.
Loe kõiki kommentaare (2)
