Ligi miljardi krooni eest mittevajalikku riigivara peab leidma järgmisel aastal uue omaniku.
Riigikohus, riigikogu kantselei ja kaheksa ministeeriumi peavad järgmise aasta riigieelarvesse tänavusest ligi poole rohkem raha teenima varade müügist, et saaks investeerida uutesse hoonetesse ja seadmetesse ning vähendada kasutult seisva vara hulka.
Riigikontrolli eelmisel aastal tehtud auditist selgus, et enam kui kolmandik ehk 37 protsenti riigi hallatavast varast seisis kasutuseta, rendilepingud olid kahjulikud ja kulutused vara haldamiseks väga suured. Riigikontroll soovitas valitsusele riigi hoonete korrashoiukulude vähendamiseks ja tulude suurendamiseks töötada välja strateegia hoonete heaks haldamiseks ja vabaneda müügi või lammutamise teel hoonetest, mida riik ei vaja. Nii said ministeeriumid käsu panna kasutuseta seisev vara müüki.
Oluline kasv
Kui tänavu peaks nii materiaalse kui ka immateriaalse vara müügist riigi rahakotti lisanduma 538,7 miljonit, siis järgmisel aastal juba 989,5 miljonit krooni.
Keskkonnaministeerium lubas järgmise aasta riigieelarve eelnõus sätestatud tulude plaani täitmisega alustada alles pärast 2006. aasta eelarve kinnitamist. Eelarve projekti järgi jääb ülesandeks müüa mittevajalikku riigivara vähemalt 226 miljoni krooni eest.
Nagu selgitas keskkonnaministeeriumi pressinõunik Mart Siilivask, on kavandatud suurendada investeeringuid, mistõttu nende finantseerimisel on osaliselt arvestatud riigivara võõrandamisest laekuva tuluga. Mittevajalike varade hulka kuuluvad nii riigivõimu teostamise seisukohast ebaolulised maatükid kui ka teised riigi poolt mitte eriti intensiivse kasutusega objektid. Müügilepandava vara maksumus selgub järgmise aasta turusituatsiooni arvestades
Keskkonnaministeeriumilt vara müügist saadud raha laekub riigieelarvesse, millest on kavandatud kulutused uuteks investeeringuteks. Näiteks osta 34 miljoni krooni maksev meteoradar, soetada 25 miljoni krooni eest loodusväärtuslikke maid, kulutada 10,5 miljonit Pärnu keskkonnahoonele, 16 miljonit ohtlike jäätmete käitlusobjektidele, 34 miljonit krooni maa-ameti arhiivile.
Maa ja mets
Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmuse ütlust mööda pole seni nii ulatuslikku varade müüki toimunud. Juba sel aastal alanud varade müügist arvestab ministeerium kuni 108 miljoni kroonise lisatuluga. Sellest lõviosa peaksid tooma Pärnumaa Tori ja Hiiumaa Putkaste kandi ligi 1800 hektaril olev maa ja mets
Vara müük toimub avalikul enampakkumisel, seega oleneb müügihind kõige enam ostjate huvist.
Riigivara haldamise büroo peaspetsialist Olev Joa ütles, et tänavu on uue omaniku leidnud Jäneda õppe- ja nõuandekeskuse ühiselamu kinnistu, korter Keilas ja hoonestusõigusega koormatud kinnistu Tähtvere vallas kokku 620 000 krooni eest. Vara müügid kuulutatakse välja hindamisaktide valmimise järgi.
Kaitseministeerium kavandab müügiga alustada järgmise aasta alguses ja kui kõik objektid õnnestuks müüa enampakkumise alghinnaga, siis oleks riigieelarvesse nende poolt kantav prognoositav tulu 11 miljoni krooni ringis.
Siseministeerium plaanib müüa teenistuslikult mittevajalikku vara, eksperdi poolt on lastud hinnata üks büroohoone Tallinnas ja neli kunagist ametikorterit. Eksperthinnangute kohaselt on kõige kallim kinnistu Tallinnas Lai t 40. Seni kuni pole nende müüki välja kuulutatud ja ka alghind ei ole teada.
Riik on vilets peremees
•• Riigil on 6818 hoonet kogupinnaga 3 100 000 ruutmeetrit, mille majandamiskuludeks kulutati 2003. aastal riigieelarvest 605 miljonit ning rajatiste ja hoonete renoveerimiseks 1078 miljonit krooni.
•• 65 protsenti kõikidest hoonetest jagunes kaks aastat tagasi nelja ministeeriumi vahel, kõige enam oli hooneid kaitseministeeriumil – 1237, siseministeeriumil – 1139, haridus- ja teadusministeeriumil – 1052 ning keskkonnaministeeriumil – 1036 hoonet. Ülejäänud 35 protsenti hoonetest jagunes 27 valitseja vahel.
•• Riigi hoonetest seisab tühjalt 37%. Kogu kasulikust pinnast seisab tühjalt 31% ehk ligi miljon ruutmeetrit ning välja renditakse 13%.
•• Riigil on üle 2200 tühja hoone, millest 97% moodustavad kõrvalhooned. Ainuüksi garaaÏe on kokku 515, kuure 287, ladusid 697 ja töökodasid 180.
•• Eelkõige päästeametilt on saanud ettekirjutusi 18% hoonekompleksidest
•• Hoonekompleksidest ainult 39% on täielikult kasutuses
•• Viivist ei ole sätestatud maksmisega viivitamise korral 60% juhtudest
•• Riik maksab rentniku tehtud remondi kinni 20% juhtudest
•• Rendile antud riigi vara on lubatud anda allrendile 60% juhtudest
•• Rendile antud vara kindlustamise kohustust ei ole sätestatud 90% juhtudest
•• 2003. aastal kulutas riik pindade rendile võtmisele 164 miljonit krooni. Sellest ligi 60% tasuti Riigi Kinnisvara AS-ile.
Allikas: Riigikontrolli audit
Eesti Päevaleht