EESTI: Urmas Rahuvarm - Avalik kiri - Austatud peaminister Jüri Ratas, ministrid Jaak Aab, Urmas Reinsalu
Debatt nn strateegilistes partnerluses olevate MTÜ-de vms rahastamise lõpetamise asjus on kestnud juba mõnda aega. Olen meediast märganud, et minister Jaak Aab on ilmutanud valmisolekut leida neile rahad teistelt ridadelt. Ka minister Urmas Reinsalu olevat kaldu pigem rahastuse jätkumise suunas. Peaminister on rääkinud midagi riigist kui usaldusväärsest partnerist… kellele?
Kui see nüüd pole mingi tavaline delfimoroloogia, ajakirjanduslik interpretatsioon neile soovitavas suunas, siis teeb see tõsiselt murelikuks.
Vaadake, siin pole enam tegemist pelgalt rahandusliku ega juriidilise kategooriaga. Seniste maksete ebaseaduslikkus annab küll hea konkreetse põhjenduse nende peatamiseks ja süüdlaste vastutuselevõtmiseks, aga peamine põhjus, miks riigil tuleks taolistest organisatsioonidest ja nende doteerimisest distantseeruda, on moraalne.
Vahest pole teil, austatud ministrid, tiheda töögraafiku vms tõttu olnud mahti endale teadvustada, millega sisuliselt on tegemist. Ehk siis, mida ja millistel eesmärkidel riigi, so maksumaksja raha eest sotsiaalministeeriumi mahitusel nende organisatsioonide poolt tegelikult tehakse.
Millist ideoloogiat kannavad need nn strateegilised partnerid? Kas riigile on auväärne ja sobiv niisugune koostöö? Juriidiliselt, kas see toetab Põhiseaduses Eesti Vabariigile püstitatud eesmärki?
Arulageduse kujukaks näiteks kõlbab väike tsitaat sotsiaalministeeriumi lehelt:
„Sooline identiteet on inimese enda tunnetatud sugu, mis tähendab, et seda ei saa määrata keegi teine. Inimene võib määratleda ennast mehena, naisena, kellegi vahepealsena või mõelda väljapool sookategooriaid, end sooliselt mitte määratleda jne. On oluline silmas pidada, et sooline enesemääratlus leiab alati aset teatud sotsiaalses ruumis. Inimene võib soolist identiteeti vahetada või korraga või vaheldumisi tunnetada rohkem kui ühte.“
Soovi korral võib tutvuda ka Varro Vooglaiu poolt tehtud kokkuvõttega, mis lisatud kirja lõppu.
Kas niisuguse perversse, inimsuse- ja terve mõistuse vastase, aga ka eesti rahvast ja riiklust hävitava ideoloogia levitamist ja sellega järgnevalt kaasneva praktika propageerimist peaks riik toetama või sallima? Kindlasti mitte! Need nn strateegilised partnerid tuleks hoopis keelustada ja aktivistid ühiskonnast isoleerida. Samuti eemaldada valitsusest ja ametitest nende soosijad.
Jutud ’võrdsusest’, millega püütakse meid manipuleerida, ei päde kuidagi. Väärastumus ei ole ega saagi iial olla võrdne normaalsusega. Loomulikult ei saa kõigil olla ka võrdseid võimalusi — ei saa ju näiteks kõrvutu muusika- ega pime kunstiõpetajaks, nõudku nad seda kuidas tahes. Samuti ei kvalifitseeru LGBT-tee valinud inimene — ebaterve, väärastunud mõtteviisiga — tegelema näiteks noorte või lastega.
Mõnedele eelnenud valitsustele see „partnerlus“ aktivistide survel nähtavasti sobis, kuigi kaheldav, kas nemadki endale lõpuni teadvustasid, millise rumaluse ja jäledusega on sisuliselt tegemist. Riiklikul tasemel korruptsiooniga pealegi. Teist, lugupeetavad, on ’õigustatud ootus’ loota paremat.
Soovin teile, lp ministrid, et teist jääks austatav jälg rahva mällu, folkloori ja Eesti ajalukku. Palju kenam, kui näiteks mingi külmkapi-Taavi või „pervominister“-Kiik — sellist häbi ei peseks miski. Keda toetad, selle palga saad — see põhimõte kehtib kõigile ja läbi aegade. Kaotad au, kaotad kõik…
Olgu teil siis tervet moraalset kompassi ning meelekindlust seista tegelike ja mitte pseudoeuro-libaväärtuste eest! Omada selgroogu, jääda püsti, seista oma maa ja rahva eest, vaatamata kohalike pervertide, ALDE, Bilderbergi, Brüsseli või kelle tahes muu survele.
Parimate soovidega,
Urmas Rahuvarm
Lisa:
https://objektiiv.ee/sotsiaalm...
Sotsiaalministeerium räägib oma kodulehel lahti homo- ja sooideoloogia olulisemaid mõisteid, tehes seda homoorganisatsioonidega äravahetamiseni sarnaselt. Muuhulgas õpetatakse Eesti rahvale, et inimene saab mitte ainult oma sugu muuta, vaid tal võib korraga olla ka mitu sooidentiteeti ehk enda tunnetatud sugu.
Minnes sotsiaalministeeriumi kodulehele, leiab kohe avalehelt peamenüüst valiku “Eesmärgid ja tegevused”. Sel lehel avanevast tegevusvaldkondade loetelust leiab muu hulgas ühe valdkonnana võrdse kohtlemise. Avades seda valdkonda tutvustava lehe, esitatakse ministeeriumi tegevuse tutvustamiseks kolm alamvaldkonda, milleks on “LGBT”, “puudega inimesed” ja “mitmekesisus”.
Väited, mis on esitatud ministeeriumi töö tutvustuseks võrdse kohtlemise alal nn LGBT valdkonnas, väärivad lähemat tähelepanu, sest need oleks justkui kopeeritud mõne homoideoloogiat propageeriva ühingu materjalidest.
Esiteks valgustatakse Eesti avalikkust täheühendi “LGBT” tähenduses osas. Nimelt teatab ministeerium, et “LGBT on lühend, millega viidatakse seksuaalsele orientatsioonile või soolisele identiteedile – lesbidele, geidele, biseksuaalidele ning transsoolistele inimestele” ning et “vahel on lühendile lisatud veel teisi suurtähti – nt I tähistamaks intersoolisi inimesi ehk mõlema sootunnusega sündinuid, Q või ? nende kohta, kes pole oma seksuaalses orientatsioonis kindlad või ei soovi end määratleda.” Veelgi enam: “Vahel viidatakse selle lühendiga kõikidele inimestele, kes ei ole heteroseksuaalsed ning kelle sünnipärane bioloogiline sugu ning isiklik soomääratlus ei samastu (non-cisgendered).”
Kui inimesed soovivad saada selles küsimuses lähemat infot, siis soovitab ministeerium tutvuda Eesti LGBT Ühingu kodulehel olevate materjalidega, millele antakse ka viide. Samuti suunatakse inimesed tutvuma teise sotsiaalministeeriumi kaudu heldet riiklikku rahastust saava ühingu, Kari Käsperi poolt juhitud Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel toodud materjalidega.
Lisaks eelnevale on ministeerium avanud kolm homo- ja sooideoloogilise propaganda seisukohast kolm võtmetähtsusega mõistet, milleks on “homofoobia”, “heteronormatiivsus” ja “sooline identiteet”.
Homofoobia on ministeeriumi selgituste kohaselt “viha ja/või hirm, mida tuntakse homoseksuaalsete inimeste suhtes”. Ministeerium selgitab lähemalt, et homofoobia “võib viia vägivallatsemiseni või muul moel vaenu väljendamiseni” ja et “homofoobsed hoiakud võivad esineda mitmesuguste inimeste ja sotsiaalsete gruppide hulgas, nii töökollektiivides, koolides kui ka mujal avalikus ruumis.”
Ministeeriumi selgituste kohaselt on “homofoobsed eelarvamused” “sageli juurdunud uskumuses, et homoseksuaalsus on ebamoraalne”.
“Selline arvamus lubab osadel inimestel tunda ennast vähemusse kuuluvatest inimestest parematena,” väljendab ministeerium muret, tuues veel välja, et homofoobiat olevat kolme tüüpi ning et see jagunevat institutsionaliseeritud homofoobiaks, sisemiselt omaksvõetud ehk internaliseeritud homofoobiaks ja sotsiaalseks homofoobiaks.
Heteronormatiivsus on ministeeriumi ametliku seisukoha kohaselt aga negatiivne hoiak, mis “toetab jäikade soorollide ja dualistliku soosüsteemi (mees ja naine) püsimist ning taastootmist”, eelistab vastassugupoolte vahelisi seksuaalsuhteid ja on samasooliste inimeste omavaheliste seksuaalsuhete vastu ning mõjutab kõikide naiste ja meeste võimalusi vabaks enesemääratluseks ja eneseteostuseks.”
Soolise identiteedi osas teeb ministeerium Eesti avalikkusele teatavaks, et selle näol on tegu inimese enda tunnetatud sooga, mis tähendab, et seda ei saa määrata keegi teine.
“Inimene võib määratleda ennast mehena, naisena, kellegi vahepealsena või mõelda väljapool sookategooriaid, end sooliselt mitte määratleda jne,” toonitab ministeerium ja lisab, et “on oluline silmas pidada, et sooline enesemääratlus leiab alati aset teatud sotsiaalses ruumis” ning et “inimene võib soolist identiteeti vahetada või korraga või vaheldumisi tunnetada rohkem kui ühte.”
Sotsiaalministeeriumi üldtutvustuses on aga kirjutatud, et nimetatud ministeeriumi missioon on kujundada Eestis elukeskkond, kus inimestel oleks võrdsed võimalused inimväärseks eluks.
Sotsiaalministeeriumi poolt homoideoloogiliste positsioonide edendamine ja neist lähtumine ei ole juba ammu saladus. Näiteks 2016. aasta sügisel tulid toona kahasse ministeeriumi juhtinud Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski välja dokumendiga, mille kohaselt sooviti anda inimestele õigus “muuta oma sugu” ilma meditsiinilise sekkumiseta kuni kaks korda aastas.
Sotsiaalministeeriumi kunagise soolise võrdõiguslikkuse osakonna juhatajast Kadi Viigist on aga vahepeal saanud sotsiaalministeeriumi poolt rahastatava ning soo- ja homoideoloogilist propagandat tegeva portaali Feministeerium üks eestvedajatest.
Sotsiaalminister Tanel Kiik on aga seisnud kindlameelselt selle eest, et sotsiaalministeeriumi kaudu tuleb edaspidigi homo- ja sooideoloogilisele propaganda- ja lobitööle keskendunud Eesti LGBT Ühingule maksumaksjate raha anda. Tänases intervjuus Vilja Kiislerile kinnitas Kiik, et kuni tema on minister, seni Eesti LGBT Ühingu riiklikku rahastust ei lõpetata.
EESTI: Urmas Rahuvarm - Avalik kiri - Austatud peaminister Jüri Ratas, ministrid Jaak Aab, Urmas Reinsalu (1)
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Arvamus
TRENDING
