Raivo Murde EPLO

Riik kaotab keelu tuua Eestisse väljaspool EL toodetud autosid, mille analoog on siinsel turul olemas. Eelduseks on, et sõidukid ehitatakse nõuetele vastavaks.

Ameerika turule toodetud sõidukite müügist huvitatud äriringkonna tugeva tagatrepipoliitika tulemusel muudab majandusministeerium veebruarist autode tüübikinnitamise eeskirja. Ministri otsusega kaotatakse sõidukitüübi perekond, mis lahtiseletatult tähendab seda, et Eestis võimaldatakse arvele võtta ka neid autosid, mis on analoogsed siin müüdavatele, kuid tehase poolt toodetud turustamiseks väljapoole EL-i piire. Paljud nendest autodest ei vasta EL-is kehtestatud nõuetele ning ka tehased ei luba neid enamasti oma edasimüüjatel Euroopas müüa. Samuti ei laiene neile tehase garantii.

Ümberehitus kohustuslik

Määruse muutmisel jääb siiski kehtima nõue, et taolise auto saab ARK-is arvele võtta üksnes siis, kui sõiduk on viidud vastavusse Eestis kehtivate nõuetega (EL-i nõuded) ning eelnevalt spetsiaalses laboris testitud. Lähim labor asub Soomes. Test maksab 1500 eurot ehk 23 470 krooni. Sellele lisandub transport üle lahe ning muud testimisega seotud kulud ca 5000 krooni. Auto nõuetele vastavaks viimine maksab keskmiselt 20 000 krooni.

Kuid võib juhtuda ka nii, et isegi pärast mitut põhjalikku ümberehitust ei läbi sõiduk ikkagi teste ning ainus võimalus on müüa see auto idaavarustesse. Isegi mitmed tuntud margi-esindused pole suutnud kõiki mujalt toodud sõidukeid nõuetele vastavaks viia. Ümberehitus ei puuduta üksnes tulede vahetust. Peamised probleemid on seotud müra ja heitgaasidega. Müratunnelis põrutakse isegi pärast rehvide ja summuti vahetust. Asi selles, et EL-is on kõige karmimad müra- ja heitgaasi normid. USA-s, rääkimata Venemaast ja Hiinast, on antud nõuded palju lõdvemad. See on ka üks põhjus, miks väljaspool EL-i müüdavad autod on odavamad kui Eestis. Keskkonna-sõbralik auto on paratamatult kallim.

See ei tähenda, et kõik USA-s müüdavad autod on oluliselt keskkonda saastavamad kui näiteks Saksamaal. Paljudes tehastes, eelkõige Euroopas, valmivad EL-i, USA ja Venemaa turu jaoks põhimõtteliselt identsed autod. Samas võib olla märkimisväärne vahe autodel, mille sama mudel on valminud EL-i turu jaoks mõnes Euroopa tehases ja Ameerika turu jaoks USA tehases.

Suurest turust ja eelkirjeldatud põhjustest tulenevalt on USA-st auto ostmine ka pärast kümneprotsendilise tollimaksu tasumist, transpordikulu ning teste ja ümberehitust veidi odavam kui Eestis.

Premium Motors Grupi nõukogu esimees Jürgen Vester on Äripäevale väitnud, et USA turul on autod sõltuvalt margist ja mudelist 5-17% Eesti hindadest odavamad.

Kuid samas ei ole nendel autodel kehtivat garantiid, neile ei laiene esinduste pakutav üle Euroopat kattev 24 h tasuta autoabi. Eestis vähelevinud auto puhul peab varuosi ootama kuni kaks kuud ning margiesinduses tuleb maksta hoolduse ja remondi eest kõrgemat hinda kui sealsed põhikliendid.

Samuti võidakse kõrvale jääda tehnilise rikke või tehasepraagiga seotud tagasikutsumistest. Ise autot tuues peab ka arvestama kuid kestva ümberehituse ja testiperioodiga. Enne, kui on plaanis hakata sõidukit ostma, tasub järgi uurida VIN-kood, kuhu regiooni see sõiduk tehtud on ja kas see üldse kunagi testidest läbi saab.
Seega ei pruugi uue auto ostmine Ameerikast või mujalt regioonist olla kokkuvõttes odavam. Pruugitud auto arvele võtmisel võib aga testist läbisaamine olla veelgi keerulisem, sest lisandub kulufaktor.


Tarbija visati halli tsooni

Ajal, mil enamik riike karmistab nõudeid autodele, on Eesti otsustanud anda tagasikäigu, tehes teatud huvigrupi survel senikehtinud reeglid lõdvemaks.

Majandusministeeriumi ametnikud põhjendavad otsust tarbijale valikuvõimaluse lisamisega, samas tunnistades, et ei oska hinnata selle otsuse mõju kohalikule turule. Mis on juba iseenesest absurdne – teeme määruse, teadmata, mida see endaga kaasa toob. Kuid mis peamine – tarbija paisati halli tsooni. Autoostja kaitse igatahes sellega vähenes, sest uuena või vähepruugituna autot väljaspool EL-i või seda teise ringina Eestist ostes, võib ta avastada kurva tõsiasja, et sõidukil puudub garantii.

Tõepoolest, igal inimesel on valikuvõimalus riskida ning teha oma rahaga, mida iganes. USA autode fännid on tõenäoliselt õnnelikumad.

Õnneks otsustas ministeerium säilitada autode testimise ja ümberehitamise nõude, kuigi toimus kõva lobitöö selle kaotamise nimel. Seega igasugust saasta arvele võtta ei saa. See oleks kurjast, kui riik lubaks liiklusesse autosid, mille müra ja heitgaaside tase on EL-is lubatust kõrgem. Isegi reisijate turvalisusest on erinevates regioonides erinev arusaam. Ka siin on Euroopa kõige eesrindlikum. Saksamaa autoklubi ADAC korraldas möödunud aastal crash-testi Hiina maasturitootja Jiangling uusimale maasturile Landwind (tegemist on Opel Frontera koopiaga), mida hiinlased plaanivad hakata Euroopas turustama. Tulemus oli masendav – EuroNCAP metoodikat rakendades ei jäta masin nendes asuvatele inimestele mingeid võimalusi avarii korral ellu jääda.

Laupkokkupõrkel kiirusel 64 km/h puruneb 50% tõenäosusega kogu auto struktuur, kere liigub kuni 30 cm võrra taha, rool ja pedaalid sõidavad salongi lõigates läbi juhi jalad, tekitades traumasid peas ja rinnal.

Märkmed: