Pühapäeval Eestis toimunud rahvahääletusel toetas esialgsetel andmetel 66,92% hääletamas käinutest Eesti astumist Euroopa Liitu, vastu oli 33,08%.

Rahvahääletusel käis hääletamas 548.233 hääleõiguslikku kodanikku, mis moodustab 63,4 % nende üldarvust. Kõige kõrgem oli osalusprotsent Harjumaal (67,7%), kõige väiksem Ida-Virumaal (56,4%).

Küsimus, millele vastust oodatati, kõlas: “Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?”.

Soovi väljendamiseks oli kaks lahtrit, “jah” ja “ei”, ühte neist tuli seaduse kohaselt teha rist.

Hääletussedelil oli trükitud ka põhiseaduse täiendamise seaduse tekst. See ütleb, et Eesti rahvas võttis 2003. aasta 14. septembril rahvahääletusel põhiseaduse põhiseaduse täiendamiseks vastu järgmise seaduse, mis ütleb, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.

Seaduse teine paragrahv lisab, et Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

DELFI

Märkmed: