Justiitsministeeriumis valminud korrakaitseseaduse eelnõu muudab oluliselt senist arusaama avalikust korrast ja selle kaitsmise meetoditest ning sätestab esimest korda ühtsed üleriigilised nõuded avalikus kohas käitumise kohta, kirjutas Postimees.
Seaduse jõustudes kaotab kehtivuse kogu seda valdkonda reguleerinud omavalitsuste eeskirjade ja määruste rägastik, mis ahistab eelnõu autorite hinnangul inimeste põhiseaduslikke õigusi ja on täis vastuolusid.
Korrakaitseseaduse eelnõu koostamist juhtinud justiitsministeeriumi asekantsleri Martin Hirvoja sõnul tuleb demokraatia põhimõttest lähtuvalt kõik põhiõiguste olulised piirangud sätestada ühtse seadusega.
Olulise muudatusena pole uues seaduses enam avalikus kohas alkoholi tarvitamise keeldu. Praegune alkoholiseadus sätestab, et avalikult võib alkoholi tarbida vaid paigas, kus müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks või siis on kohalik omavalitsus selleks muu loa andnud. Uus seadus aga keelab manustada alkoholi avalikus kohas vaid viisil, mis oluliselt häirib teisel isikul selle koha sihipärast kasutamist.
"Nõuded sätestavad, et avalikus kohas ei tohi kakelda, lärmata, sõimelda ega teisi tõugata, aga kellelgi pole midagi kultuurse alkoholitarbimise vastu. Kui keegi tahab avalikus pargis väikese veiniga soliidselt piknikut pidada, siis miks mitte," rääkis Hirvoja.
Uus seadus suhtub liberaalselt ka avalikus kohas alasti viibimisse – see on keelatud vaid juhul, kui häirib teisel isikul koha sihipärast kasutamist.
Veel keelavad avalikus kohas käitumise nõuded pakkuda isikule kaupa või teenust teda häirival viisil, magada või telkida teisi häirides ning reostada, rikkuda, hävitada või ümber paigutada avalikus kasutuses olevat asja.
Toimetas Berit Nuka