Täna jõustus nimeseadus, mis võib ametnike hinnangul tuua kõie rohkem probleeme keelates eesti nimedes võõrtähti kasutada ja samuti keeluga panna lapsele vanemate abiellumisel tekkinud topeltperekonnanime.

Kuigi ka uue seaduse järgi peab ametnik paljuski usaldama enda arusaama headest kommetest, on otsesõnu öeldud, et nimi peab vastama soole ega tohi sisaldada numbreid ega mittesõnalisi tähendusi. Nimi peab vastama eesti keele õigekirja reeglitele või kui soovitakse panna võõrnime, siis võõrkeele reeglitele.

Nii ei tohi näiteks kasutada enam Y-ga Annelyt või pooleldi eesti ja pooleldi mõne võõrkeele õigekirja reeglitele vastavat nime. Kaugetest kultuuridest pärit võõrnimede puhul, peab olema lapsel selle traditsiooniga mingis seos. Hea kõlaga väljamõeldud nimesid võib endiselt panna. Ametnike jaoks kergendab seadus tööd.

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna nõuniku Eve Mitini sõnul ei saanud enne ametnik keelduda sünni registreerimisel vanemate soovitud kummalistest nimedest, mis ei vastanudõigekirja reeglitele. Samuti numbritest ja tähtedest, kuna eiolnud seadusega seereguleeritud.

Vaidluste korral otsustab asja siseministeeriumi isikunimekomisjon ja Eesti Keele instituut. Lisaks nime panekule muutis seadus rangemaks ka nimevahetuse reegleid. Enamus nimevahetajaid tahab tagasi oma endist nime.

Tallinna perekonnaseisuameti töötaja Kati Rotselain-Rõugu sõnul tatletakseenamasti sünnijärgset nime tagasi, juhul kui seda ei ole tehtud abielulahutuse käigus.

Uus seadus keelab nimevahetusel võtta 219 enamlevinud nime nagu Saar, Kask või Mägi. Samuti on keelatud üldtuntud inimeste, näiteks Lennart Meri või Lydia Koidula nime kasutamine.

-AK

Märkmed: