Väljaande Diplomaatia andmeil kattub 18. mail Moskvas allkirjastatud lepingus sätestatud idapiiril 16,8 kilomeetrit 1920. aastal Tartu rahuga määratud piiriga. Tegemist on Lämmijärvel asuva lõiguga, mille Eesti delegatsioon kõnelustel teadlikult piirilepingusse surus.

«Meil on nüüd Tartu rahu piirist alles mitte ainult üks koordinaatpunkt, vaid tervelt kaks piirilõiku ja kolm piiri pöördepunkti: Tartu rahulepingu järgi koordinaatpunktid 9, 10 ja 11, uue lepingu järgi 13, 14 ja 14, kokku 16,8 kilomeetrit Piirissaare ja Mehikoorma vahel,» kirjutas ajalehe Sirp lisaväljaanne Diplomaatia.

Eesti ja Venemaa maismaa riigipiiri kulgemise kirjelduse kohaselt on piiri pikkus 333,7 kilomeetrit, millest 207,5 kulgeb mööda maismaad ja jõgesid ning 126,2 mööda Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järve.

Väljaande kohaselt oli kattuva koordinaatpunkti saavutamine Eesti esindajate saladuses hoitud soov piiriläbirääkimistel Venemaaga, mis tulenes endise õiguskantsleri Erik-Juhan Truuvälja soovitustest.

Truuväli esitas 1996. aastal välisministeeriumist tulnud küsimusele vastuseks kommentaari põhiseaduse sellele paragrahvile, mis ütleb et Eesti maismaapiir on määratud 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga ja teiste riikidevaheliste lepingutega.

Õiguskantsler teatas vastuses, et teised lepingud ei ole välistatud.

Kuid lähtudes sõnastusest «ja teiste,» aga mitte «või teiste» lepingutega soovitas ta teha piiri, millel kas või üksainus koordinaatpunkt langeb kokku Tartu rahu järgse piiriga, kirjutas Diplomaatia.

Maa peal polnud see võimalik, muu hulgas ka selle tõttu, et president Boriss Jeltsini 1994. aasta suvel antud korralduse kohaselt märkis Venemaa piiri ühepoolselt maha joonel, kus see asus 24. augustil 1991 ehk päeval, mil Venemaa tunnustas Eesti taasiseseisvumist.

Truuvälja soovituse täitmine oli võimalik vaid Peipsi ja Pihkva järvel, mis on ka osa maismaapiirist.

Kuigi probleeme tekitasid erinevad koordinaatsüsteemid, oli peaaegu põhja-lõuna suunal kulgeval kitsal Lämmijärvel võimalik selline lõik leida.

«Tükk Tartu rahu järgset piiri Lämmijärvel oligi eesmärk, mille Eesti läbirääkijad endale seadsid, kusjuures venelaste eest tuli seda loomulikult saladuses hoida - oleks viimased teadnud, et tegu on Tartu rahuga, poleks nad seda läbi lasknud,» kirjutas Diplomaatia.

Oma soovi põhjendamiseks tuli Eesti esindajail ühe läbirääkimistel osalenu sõnul igasuguseid võtteid ja hoolimata Venemaa esindajate kahtlustustest sai Eesti oma tahtmise.

Diplomaatia meenutas ka põhiseadusassamblee juhi Tõnu Antoni eestvõttel assamblee protokolli kantud sõnu selle kohta, et assamblee tõlgenduses ei takista riigipiiri puudutav säte vastaval komisjonil pidamast läbirääkimisi Venemaaga, muutmaks Tartu rahuga kehtestatud piiri.

Märkmed: