www.DELFI.ee Sotsiaalministeerium saatis täna kooskõlastusringile töölepinguseaduse eelnõu, mille jõustumise korral väheneb koondamisest etteteatamise tähtaeg ja koondamishüvitis.
Koondamishüvitis väheneb ühe kuu keskmise palgani, seda olenemata tööstaažist, teatas sotsiaalministeerium.
Alla üheaastase staaži korral tuleb koondamisest ette teatada kümme tööpäeva. Ühe kuni kümne aasta pikkuse staaži korral 20 tööpäeva, 10-15 aastase staaži korral 30 tööpäeva ning enam kui 15-aastase staaži puhul 40 tööpäeva.
Seni tuli kuni viis aastat töötanud inimesele teatada koondamisest ette kaks kuud ja näiteks üle 10 aasta töötanud inimesele neli kuud.
Seaduseelnõu näeb ette töötuskindlustushüvitise suuruse tõstmist esimesel 100 töötuse päeval 50%-lt 60%-ni arvestatuna viimase 12 kuu keskmisest palgast. Sellele järgneval perioodil jääb töötuskindlustushüvitise asendusmäär 40 protsendile.
Eelnõug järgi kaob töölepingu kirjalik vorminõue ära — kuna ka pikemajalisi töölepingud sõlmitakse aeg-ajalt suuliselt, siis peab ka sellise lepingu alusel töötavaid inimesi kaitsma. Eelnõu ei pane töölepingule vorminõuet (leping võib olla ka suuline). Tööandjal on siiski kohustus lepingu tingimused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt paberile kirja pandud kujul või saadetuna e-mailiga töötajale) fikseerida ja vastav info töötajale edastada. Üldiselt on muidugi soovitav kõigil jätkuvalt sõlmida kirjalik leping, aga kui seda ei tehta, siis töötaja kaitse sellest otseselt ei vähene.
Kaotatakse ära tööraamat — tööraamat on iganenud nähtus, mis ei taga enam ammu töötajale mingit täiendavat kaitset. Kaotatakse ära ka isikukaartide pidamise nõue — tööandjale antakse vabadus ise valida, millisel kujul ta soovib personaliarvestust pidada.
Rasedale töötajale pandud erinevad keelud on seotud tema tervisega — uue seaduse kohaselt ei piira rasedaks olemine inimese vabadust tööd teha.
Kui alla 3-aastast last kasvatav inimene rikub oluliselt töölepingus kokkulepitud tingimusi, siis saab ta töölt vabastada — täna kehtiv seadus seda ei luba.
