Me oleme võõrsil alati tähistanud seda sünnipäeva nii palju ning just sellises miljöös ja toonis, kuidas võimalik. Vabaduses olime õnnistatud sellega, et mitte keegi kusagilt kõrgelt ja kaugelt ei saanud meid keelata.
Paraku on pandeemiast tingitud eriolukord ülemaailmselt rängalt piiranud meie võimalusi aastapäeva pühitseda. Kuigi virtuaalsed koosolemised on ajutiselt asendanud meie reaalsed kokkutulekud, kas tõesti tehnilised vahendid suudavad pakkuda seda sama ühtsustunnet, mis päris koosolemine saavutab?
Oleme väikese rahva väikeste kogukondadena laiali ülemaailmselt. Kas saame ,,eesti tunnet“ säilitada ainult perekondade kaupa, teistest perekondadest eraldatud? Lihtsalt ei saa seda lubada, et kaome multiühiskonna ühtlasse massi.
Sellel raskel ajal, hoolimata suhtlemisdistantsi hoidmise kohustustest, oleme siiski leidnud võimalusi ühendust pidada. Eestlased on karmidel aegadel olnud ühtehoidvad, lootusrikkad ja visad. Julgeme ennustada, et need omadused tulevikku vaadates tiivustavad meid ühiselt eestluse elujõulisuse tugevdamisel edasi liikuma.
Kuigi me igapäevaselt ei taju ega maini seda, isegi ei mõtle sellele, on ,,eesti tunne“ kõigis sügavalt olemas. Sellele toetudes vabaduse aastapäeval saame koos, kuigi lahus, usku ja motivasiooni koguda.
Tajugem Vabariigi Aastapäeval, et meil on olemas küllaltki tervet mõistust ja edasipürgivat vaimu edaspidiseks hüvanguks. Sellega saame taas palju ära teha.
Soovin kõigile jätkuvat teotahet, visadust ja eriti eestilikku jonni Eesti sünnipäeva puhul.
Laas Leivat, aupeakonsul Kanadas