Toronto Eesti Kodus on vabariigi aastapäeva pühitsetud juba 25 aastat — Eesti Kodu valmimisest saadik. Nii ka tänavu. Päev algas lippude heiskamisega ja õhtul toimus aktus seltskondlikus ruumis kultuuriringi korraldusel.
Eesti Kodu esimees Viktor Libe andis avatervituse järel sõna Eesti Vabadusvõitlejate Liit Kanadas esimees kolonelleitnant Ülo Tamrele, kelle sõnavõtt oli pühendatud Eesti vabadusvõitlejatele meie Vabadussõjas kui ka II maailmasõjas ja kes on unustatud tänaste Eesti poliitikute poolt. Samas aga lastakse rahulikult tähistada Tallinnas Eesti uuesti okupeerimise tähtpäevi. Pronksmees seisab kindlalt Tõnismäel, nagu hoiatuseks. Kuid kõneleja loodab siiski, et noor sugupõlv võtab omaks meie põlvkonna väärtused ning armastuse oma rahva ja kodumaa vastu, lõpetades sõnadega: „Täna, 24. veebruaril vaatab Eestimaa kõigi oma poegade ja tütarde poole. Ta ütleb: Eesti mehed ja naised, ärge unustage oma isamaad! Te olete selle maa lapsed. Seal on elanud teie vanemad ja vanemate vanemad mäletamata aegadest saadik. Teie kohus on, kui isamaa on hädaohus, võidelda selle eest!“
Leinaseisakuga mälestati langenud kangelasi ja õpetaja Endel Ulpi palvuse järel laulis Eesti Kodu naisansambel August Tuvikese juhatusel „Puhake, paremad pojad“. Peale ühislaulu „Hoia, Jumal, Eestit“ astus kõnetooli Eesti Kodu juhatuse liige Egbert Runge, kes on meile kõigile tuntud skautlikust liikumisest. Ta on olnud viimased 12 aastat Eesti Skautide Liidu Keskbüroo juht — peaskaut, samuti on ta tegev Kanada Eesti ühiskondlikus töös, olles võtnud osa mitme Eesti organisatsiooni juhtimisest üle 50 aasta. Nii oli ka Egbert Runge kõne teemaks eesti skautluses-gaidluses kasvatatud eesti noored väljaspool Eestit ja Eestis taastegutsev skautlus, mida Kanada eesti skaudid ja gaidid on abistanud nii vaimselt kui ka materiaalselt. Kahel aastal korraldati Eestis Kanada eesti skaudijuhtide poolt kõrgem skaudijuhtide kursus, kus koolitati 50 juhti. Nüüd korraldatakse Eestis kursusi juba nende juhtimisel, keda Kanada skaudijuhtide poolt õpetati. „Eesti rahval on väärikas minevik, oleviku määrajad oleme ka meie, oma siinse ja Eesti tuleviku peame jätma noorte hoolde. Andkem siis abi neile selle püüdluses, et ei unustataks eesti keelt, kultuuri ja eesti pärimust,“ lõpetas Egbert Runge oma sisuka ja hoogsa kõne.
Järgnevalt esitas Paul Osko oma abikaasa Elvine Osko luuletuse „Eesti Vabariik 85“, naisansambel laulis kaks isamaalist laulu ja kultuuriringi esinaine Anette Koppel ütles lõppsõna, tänades kõiki osalejaid, eriti meie II maailmasõja veterane — Viktor Libe, Ülo Tamre, Endel Ulp, Egbert Runge, Paul Osko ja August Tuvikene — kes kõik elavad Eesti Kodus. Lauldi Eesti hümn ja toimus lipu väljaviimine. Algas seltskondlik osa kohvilauas, mille oli korraldanud Eesti Kodu perenaine Asta Umb abilistega. Kuna meie hulgas viibis mitu sõjameest, siis kõlasid varsti sõdurilaulud vaheldumisi isamaaliste lauludega, mida saatis akordionil August Tuvikene. Ja eks venelaste vastu võitlejad idarindelt, Volhovi kotist, Narva Pataljonist ja Sinimägedest olnudki selle päeva kangelased, kes võis neid siis keelata laulmast oma laule, mis kõlasid veel hulk aega peale publiku lahkumist Eesti Kodu saalist.
Eesti Vabariigi 85. aastapäeva aktus Eesti Kodus
Eestlased Kanadas | 11 Mar 2003 | Elna LibeEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
