Eesti Vabariigi 85. aastapäeva tähistamine Hamiltonis

Eestlased Kanadas | 18 Mar 2003 | -uEWR

Laupäeval, 22. veebruaril kogunesid Hamiltoni ja ümbruskonna eestlased Hillcrest restorani ühte peosaali, et pidulikult tähistada EV 85. sünnipäeva. Hamiltonis on saanud ilusaks kombeks märkida tähtsamaid vabariigi sünnipäevi pidulikumalt, aktuse ja õhtusöögiga. Nii ka seekord. Külalisesinejaks oli kutsutud Akadeemiline Segakoor „Ööbik“, mida juhatas Reet Lindau-Voksepp.

Peosaal oli dekoreeritud sini-must-valgete õhupallide ja Eesti vapiga seinal. Teadustaja oli Hamiltoni Eesti Seltsi (HES) esinaine Merike Koger. Lippude sissetoomise järel Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu (HEVÜ) liikmete ja neid saatvate rahvarõivais tütarlaste poolt, lauldi O Canada. Palvuse pidas õp. Hannes Aasa, paludes õnnistust ja kaitset Eesti riigile ja rahvale. Avasõna ütles Sihtasutus Seedrioru esimees Erik Hess, kes ütles, et me püsime ainult siis, kui hoiame kokku ja töötame oma isamaa kasuks.

Langenute mälestamise tseremoonia viis läbi HEVÜ esimees August Jurs. Ta tõdes, et eesti rahvas on aegade jooksul pidanud kaitsma oma maad võõraste sissetungijate vastu ja on seejuures kandnud suuri inimkaotusi. Neid kangelasi ei tohi me iial unustada, vaid peame neid au sees hoidma, ütles A. Jurs ja palus osalenuil tõusta leinaseisakuks. Koor esitas seejärel J. Aaviku „Langenud kangelastele“.

Maaja Leivat-Uukkivi luges ette oma isa, EV aupeakonsul Laas Leivati kõne, kes ise ei saanud haiguse tõttu kohale tulla. Järgnes Ivar Rammo luuletus „Ühele lapsepõlve sõbrale“ autori hingestatud esituses.

Sõna sai Ellen Leivat, kes konsulaadi esindajana andis Sinaida Pertensile üle tema abikaasale, Maks Pertensile EV presidendi poolt posthuumselt määratud aumärgi Kotkarist IV järk, tema teenete eest EV taasiseseisvuse eest võitlemisel.

St. Catharines'i Eesti Seltsi poolt tervitas esimees Jaan Eichenbaum ja teiste naaberseltside kirjalikud tervitused luges ette Merike Koger.

Juba aastaid on vabariigi aastapäeval jagatud stipendiume kohalikele eesti noortele, kes alustavad edasiõppimist kõrgkoolides. Sel aastal oli kolm stipendiaati, kes olid esitatud kolme organisatsiooni poolt. Hamiltoni Eesti Pensionäride Klubi stipendiaadiks oli Riina Pertens; stipendiumi andis üle klubi esimees Ferdinand Koger. HEVÜ poolt andis Krista Õunpuule stpendiumi üle ühingu esimees A. Jurs. HES-i sekretär Heljo Pärkma andis seltsi stipendiumi üle Erik Kübarale. Kõik stipendiaadid on Hamiltoni eestlaste esimese põlvkonna laste järeltulijad.

Kontserosas esitas Segakoor „Ööbik“ 7 laulu: „Tõsta lipp“, S. Purre; „Kaugel“, H. Känd ja „Ta lendab mesipuu poole“, P. Sarapik, (klaverisaade Eva Rammo). Järgnesid M. Siimre „Rõõmus läbi vaeva“, M. Härma „Ei saa mitte vaiki olla“, R. Pätsu „Pulmalaul“ ja lõpuks M. Härma „Tuljak“. Publik võttis ettekantu väga soojalt vastu. Lisapalana esitas koor R. Tobiase „Hoia, Jumal, Eestit“.

Lõppsõna ütles HES-i esinaine Merike Koger, kes tänas kõiki aktuse kava sisustajaid, tõstes eriti esile aktusekõneleja julget ja väärikat esinemist.

Aktus lõppes Eesti hümniga ja lippude väljaviimisega.
Suurepäraseks klaverisaatjaks oli aktusel oli Kara Lis Coverdale ja nägusa kavaraamatu kujundus oli Merike Kogerilt.

Aktuse lõppedes asuti nautima neljakäigulist õhtusööki, millele palus õnnistust õp. Aasa. Järgnes jalakeerutus Johnny-T orkestri saatel, kes oli võimeline rahuldama kõigi tantsuhimuliste soove. Järgnes rikkaliku loterii võitude väljaloosimine. Peo lõppedes ootas lahkujaid „üllatus“, sest vahepeal oli talvetaat maha puistanud 5—6 cm märga lund, mis ei teinud mitte väga kergeks kojuminekut kaugemalt tulnuile, eriti aga „Ööbiku“ liikmeile, kes suuremalt osalt olid ju Torontost.

Suur tänu Hamiltoni eesti organisatsioonidele, kes korraldasid ilusa aktuse ja sellele järgnenud hubase koosviibimise.

Eestlased Kanadas

Eesti kunstlihast pidi saama tõeline hitt – 20 aastat hiljem pole seda grammigi müüdud MAALEHT