Eesti Vabariigi 90. aastapäeva tähistamine Bocholtis.

Eestlased Kanadas | 01 Mar 2008 | EWR

Eesti Ühiskond Saksamaa Liitvabariigis ja tema Bocholti Rahvuskoondis olid laupäeval, 23. veebruaril kutsunud Saksamaal elavaid eestlasi ja eesti sõpru kokku üheskoos tähistama meie kodumaa juubelit Bocholti linna Kolpinghaus´i. Kutsutud olid ka mitmed aukülalised nagu EV Berliini saatkonna kultuuriattaché hr. Margus Särglepp, Bocholti linna abilinnapea pr. Christel Feldhaar ja Bocholti linna välismaalastega suhete arendamise komitee esimees hr. Emanuelo Mascolo.

Eesti rahvusvärvides kaunistatud saali kogunes napilt alla saja külalise küll lähedalt ja kaugelt, Põhja- ja Lõuna-Saksamaalt, rääkimata „ümbernurga“ tulijatest nagu Kölni või Düsseldorfi inimestest, samuti ka naabrite juurest Brüsselist ning kodu-Eestist.

Peoõhtu avas EÜSLi abiesinaine Gina Bauer lühikese eestikeelse tervituskõnega, millele järgnes EÜSLi esimehe Richo Zieminski saksakeelne tervitus.
Seejärel luges Meeli Bagger ette saabunud 16 kirjalikku tervitust eestlaste ühingutelt, organisatsioonidelt ning üksikisikutelt üle terve maakera.

Bocholti linna nimel andis sünnipäevaõnnitlused edasi abilinnapea proua Feldhaar. Oma kõnes märkis ta, et astumisega Euroopa Liitu 2004. aastal, on Eesti balti tiigrina kõikidele Saksamaal tuntuks saanud. Mõlemad riigid, nii Eesti kui Saksamaa on ühe suure terviku – Euroopa Ühenduse – väikesed mosaiigi kivikesed, mis üksteist täiendavad ja nõnda tervikut rikastavad.

Järgnevalt pidas pastor Pille Talvar-Heckmann väga kena ning südamesse mineva palvuse, mille tema abikaasa Michael paralleelselt saksa keelde tõlkis. Väikese leinaseisakuga mälestati kõiki Eestimaa vabaduse eest võitlemises hukkunuid.

Enne õhtu peokõneleja Margus Särglepa sõnavõttu esines EÜSLi Projektkoor kolm isamaalise koorilauluga.
Margus Särglepa filosoofilises kõnes leidis muuhulgas äramärkimist eestlaste raske saatus viimase okupatsiooni ajal: „ …eestlastel on tulnud elada aastakümneid kas vabaduses, aga ilma koduta; küll kodus, aga ilma vabaduseta; või nende mõlemateta, näiteks Siberi laagrites. See on ühele rahvale raske, aga me oleme püsima jäänud! Me laulsime endale kätte vabaduse ning taasiseseisvuse. Nüüd, juba neli aastat oleme tagasi Euroopas, kuhu me tegelikult alati oleme kuulunud, täieõiguslike EU ning NATO liikmetena.“

Muusikalist vaheldust pakkus kitarriduo Mati Martin – Hannes Kühn Karlsruhest, esitades kahel kitarril eesti heliloojate loomingut. Esitusele tulid Urmas Sisaski, Valdo Preema, Tõnu Kõrvitsa kui ka kitarristide omaloomingulised palad. Publik tänas esinejaid sooja aplausiga.

Esinemisjärje sai veelkord EÜSLi Projektkoor, kandes ette kolm koorilaulu.

Piduliku kontsert-aktuse lõpetas Gina Bauer, märkides veel ära, et täna tähistame ka meie esimese presidendi Konstantin Pätsu 134. sünnipäeva. Lõpetuseks lauldi üheskoos saksa ja eesti riigi hümne.

Edasine õhtu käik sujus mõnusa koosolemise tähe all. Tallinnast kohale sõitnud muusikutepaar Liilian Küttist ja Igor Jõeleht rõõmustasid kohalviibijaid oma laulu ning musitseerimisega. Organiseeriti rahvalikke mänge, ühislaulmist nii et hääled kähedaks muutusid ning jalakeerutamist, et jalatallad ümaraks tantsitud said.

Oli väärikas sünnipäevapidu: pidulike sõnavõttudega, jumalasõna, laulu ning eesti vaimu ja rahvusvärvidega ning mis muidugi ka ei puudunud – värvikirevad ja võrratult ilusad eesti rahvariided peokülaliste seljas.

Meeli Bagger