21. veebruaril Ehatares toimunud EV 91. aastapäeva aktusel kõneles II maailmasõja eelse Eesti Vabariigi viimastele lastele, nüüdsetele eakatele kaasmaalastele, kodumaa olevikuprobleemidest EV Ottawa Suursaatkonna asjur Rasmus Lumi.

Kõne oli huvitav. Selles puudus isamaaliste aktuste kõnedele iseloomulik paatoslik sisu, mida asendas ülevaade tänase Eesti rõõmudest ja muredest.

Kõnelejat ja tema perekonda tutvustas teadustaja Aino Müllerbeck. Rasmus Lumi on õppinud õigusteadust Eestis ja Ameerika Ühendriikides. Alates 1998. aastast on ta Eesti Välisministeeriumi teenistuses.

Maailma tabanud majanduskriis on jõudnud ka Eestisse. Majanduslik surutis ei ole aga alati halb. See sunnib olukordi ümber hindama, rahvast ja riiki kokkuhoiule. Võib oletada, et Eesti saab sellest rahuliku suhtumisega paremini ja kiiremini üle kui mõni suurriik.

Pärast Gruusia sündmusi ja Venemaa käitumist seal mõistavad ka lääneriigid meid ja teisi Ida-Euroopa riike rohkem kui enne.

Oli võimalik ka kõnelejale küsimusi esitada, millele hr. Lumi vastas lühidalt ja asjalikult. Taheti teada, miks Eesti tutvustab end alati väikeriigina, kuna pindalalt on Euroopas mitmeid väiksemaidki maid, kes seda ei tee. Vanurid meenutasid, et nende nooruspõlves räägiti alati eesti rahva 700-aastasest orjaööst, mis nüüd on lõppenud.

Aktus algas Kanada ja lõppes Eesti Vabariigi hümniga. Laulis oma naiskoor „Ehatähed“ Marta Kiviku juhatusel. Palvuse pidas ja sõdades langenute mälestamise viis läbi õp. Ants Tooming.

Iseseisvuspäeva tähistamine Ehatares oli väärikalt korraldatud. Hoone sisemus oli päevakohaselt kaunistatud.

Märkmed: