E.E.L.K. Montreali Jaani koguduse kirik on Montreali eestlaskonna rahvuskirik — nii usuliste tõekspidamiste kui ka seltskondliku kokkukuuluvuse fookus. Hiljutiseks suursündmuseks oli siin EV 86. sünnipäeva tähistamine jumalateenistuse ja piduliku koosviibimisega 22. veebruaril.

Oma päevakohases jutluses kõneles õp. Heino Laaneots teemal: kus on Issanda vaim, seal on vabadus; kus on rahvuskirik, seal on eestluse ja rahvusliku ühistunde kasvatajaid ja kaitsjaid.

60 kirikulise hulgas äratasid tähelepanu neli Eesti Kaitseväe vormis noormeest, rõhutamaks päeva tähtsust ja tugevdamaks meie silda kodumaaga. Koos lauldi südamest: „Hoia Jumal Eestit!“

Piduliku koosviibimise kiriku seltskondlikes ruumes juhatas sisse koguduse nõukogu esimees Henn Paabo, kes ühtlasi tutvustas Montreali lähedal asuvas Canadian Forces Language School'is keeleõppel viibivaid Eesti kaitseväelasi: lipnik Tarmo Leheste, nooremleitnant Kristo Lipasaar, leitnant Harald Tammisto ja kapten Erik Reinhold. Kaitseväelaste kohalolek oli kõigile meeldivaks üllatuseks.

Koosviibimisele lisas pidulikkust Ingrid Tärk, esitades neli klaveripala.

Aastapäevakõne teemal „Mõttemõlgutused Eesti Vabariigi 86. aastapäeval“ pidas dr. Martin Puhvel, kes vaatles oma sisukas ettekandes Eesti minevikku ja olevikku ning püüdis pisut kergitada ka tulevikuloori. Ta nentis optimistlikult, et ehkki kuuleme murettekitavatest probleemidest Eestis (pensionäride vilets elujärg, vaesus, kuritegevus, HIV ja AIDS jm.), edeneb isamaa elu jõudsalt ja rahva elatustase tõuseb, kui vaid lastaks rahus ja iseseisvuses elada.

Kõneleja peatus meie 1000-aastase ajaloo kestel süvenenud ebakindlustundel ja ikka veel ähvardaval ohul idast. Järjest valjemini kõlavad süüdistused Eesti arvel ja õhkkond on selgelt vaenulik. Nüüd püütakse avaldada survet rahvusvaheliste ringkondade ja isegi Euroopa Liidu kaudu, kuigi see kampaania näib viivat selgelt karile. Edasi peatus dr. Puhvel Eesti osalusel Iraagi sõjas, nn. Vilniuse deklaratsioonil ja selle seotusel Eesti NATOsse pääsemisega. „Kui riigi ja rahva julgeoleku vitaalsed huvid on kaalul, ei saa väike, ohustatud rahvas alati lubada endale „luksust“ rajada oma välispoliitika eetilistele põhimõtetele, vaid peab ajama nn. reaalpoliitikat,“ ütles kõneleja, kuid rõhutas samas, et kõiki asjaolusid ja tegureid arvesse võttes on Eestil olnud suhteliselt positiivne välispoliitiline aasta, kuna meie riigile on tagatud pääs NATOsse ja Euroopa Liitu, ehkki viimatimainitud organisatsioonid pole kaljukindlad ja võivad ühel päeval kokku variseda. Kas oleks siis õigem end siduda USAga? Hiljutine agressiivne poliitika võib aga maailma superriigi viia kergesti rahvusvahelisse isolatsiooni. Nii oleks Eestil ehk õigem ja targem pikemas perspektiivis otsida endale ikkagi kohta Euroopas ja siduda end tugevamalt ELi riikidega. See võiks Eesti jaoks olla paljutõotavam ja loomulikum tulevikuväljavaade, arvas dr. Puhvel.

Ometi ei saa ükski liit ega ühendus asendada isamaa-armastust, julgust ja teovõimsust. Nagu Vabadussõja kogemused näitavad, tuleb abi tavaliselt ainult sellele, kes end ise aitab. Kõneleja leidis, et Eesti on selles osas õigel teel, kuna asjatundjad ja välisvaatlejad hindavad meie kaitsejõudude taset kõrgelt ning Kaitseliidu näol on olemas ka tõeline rahvavägi, mis võib vajaduse korral välja panna kuni 100.000 meest, nii nagu olnuks see ka võimalik a. 1939—40. Lõpuks väljendas dr. Puhvel lootust, et need aastad ei kordu enam kunagi; et sellist võitluse vajadust ei teki ja et Eesti rahvas saab Jumala abiga rahus ja õnnes elada.

Innar Teose tänas lõppsõnas koguduse naisringi perenaisi suure töö eest ning meeldejääv koosviibimine lõppes Eesti hümniga. Möödunud aastapäevade meenutamist ning omavahelist jutuajamist kohvitassi taga jätkus pimedani.

Märkmed: