Hamiltoni Eesti organisatsioonide korraldusel toimus Eesti Vabariigi 94. aastapäeva aktus laupäeval, 25. veebruaril eesti luteri kiriku saalis. Lippude tseremoonias osalesid Hamiltoni Eesti Võitlejate Ühingu liikmed, teadustas Livia Kelle.

Aktus algas ühise „O Canada“ laulmisega, millele järgnes palvus praost Hannes Aasalt. Avasõna ütles Hamiltoni Eesti Seltsi (HES) esimees Olavi Kelle, kes nn „uue väliseestlasena“ vaatles Eestit läbi muheda huumoriprisma, lõpetades positiivse noodiga siinse kogukonna tulevikusuundade osas.

Langenute mälestamise viis läbi Endel Lindaja. Traditsioonilise mälestuslaulu esitas naistrio koosseisus Merike Koger, Hilda Sepp ja Õie Saar. Seda kuulati püsti seistes, kusjuures Heino Sepp langetas lipu leinaasendisse. Hingestatud luulepühenduse Eesti vabadusvõitlejaile pealkirjaga „Laul ajaloo keeristuules“ oli loonud Ivar Rammo, kelle ettekandes aktusekülalised seda kuulsid.

Aktusekõnelejaks, keda tutvustas teadustaja Livia Kelle, oli kohalikus ühiskonnas hästi tuntud Niagaral sündinud ja üles kasvanud insener Toomas Eichenbaum. Oma kõne, mille esitas vaheldumisi eesti ja inglise keeles, oli ta rajanud Peeter Volkonski laulusõnadele „Mis maa see on“. Kasutades näitliku abivahendina Eesti Vabadussõja kaarti, viis ta kuulajaskonna samm-sammult läbi ärkamisaja ning iseseisva Eesti Vabariigi tekkimise tänapäeva, rõhutades vahepealseid olulisi pidepunkte, nagu okupatsiooniaastad, Teise maailmasõja lahingud ja tulirelvadeta võitlus Eesti iseseisvuse taastamise nimel kummalgi pool raudkardinat. Sisutihe kõne lõppes veenva kinnitusega: „Eesti vaim, keel ja kultuur on püsinud läbi sajandite. Me võime rõõmu tunda, et Eestimaa on taas vaba. Oleme õnnelikud, et eesti keel on meie südameis ja et meie päritolu rikastab ja täiendab meid tulevikus.“

Kirjalikud tervitused olid saabunud Londoni, St. Catharines’i ja Toronto eesti seltsidelt, mille luges ette teadustaja Livia Kelle.



HES aastastipendiumi tegi teatavavaks seltsi juhatuse liige Jaan Pallop. Stipendiaadiks osutus Krista Tiiu Koger, kes õpib esimest aastat Halifaxis Nova Scotia kõrgemas kunstikoolis. Krista on peale kunsti aktiivne ka spordi ja muusika alal ning pikemat aega osalenud rütmilise võimlemise klubis Ritmika. Nagu hr Pallop uhkusega tähendas, on see juba kolmas stipendium samasse perekonda. Nimelt omistati kolme aasta eest stipendium Krista venna Robertile ja aastal 1977 isa Toomasele.

Muusikalises osas esitas sopran Liivi Hess Olavi Kelle kitarri (ja kaasalaulmise) saatel kolm laulu ning HES segakoor Norman Reintamme juhatusel neli helitööd, mis kõik said ülimalt sooja vastuvõtu osaliseks.

Lõppsõna ütles HES juhatuse liige Rein Ende, kes tähendas, et see on tal sel nädalal juba kolmas aktus, tänane aga enim hingeminev. Jagati lilleõisi, mida olid ära teeninud paljud. Aktus lõppes Eesti Vabariigi hümniga.

Istudes aktusele vahetult järgnenud lõuna- ja kohvilauas ning lauakaaslastega vesteldes oli rõõm tajuda Hamiltoni suhteliselt väikese kogukonna head kokkukuuluvustunnet. Silm tabas mitmeid, kes töökoha või peresidemete tõttu Hamiltonist lahkunud, kuid kes pidupäeval taas tee kodulinna leidnud. Aktuse viisid läbi põhiliselt siinses ühiskonnas üles kasvanud noored, kellele on aga saabunud Eestist väärtuslikku lisa. Heaks näiteks on perekond Kelle, kus pereisa on võtnud enda õlgadele eesti seltsi juhtimise, üks tütar osales aktusel enesekindla ja mõlemas keeles ladusalt esineva teadustajana, teine pisitütar lilleneiuna ning assisteerides lippurit langenute mälestuse ajal. Erilise kummarduse tahaks teha seltsi auliikmele Merike Kogerile kauni ja leidliku kavakujunduse eest rahvarõiva motiividel.

Head teotahtelised hamiltonlased, tänu teile meeldiva rahvusliku pärastlõuna eest!

Eestlased Kanadas

TRENDING