See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/eesti-vabariigi-aastapaeva-pidu-karlsruhes/article6571
Eesti Vabariigi aastapäeva pidu Karlsruhes
12 Mar 2004 Meeli Bagger
On kena, kui ka kõrges vanuses sünnipäevalast meeles peetakse. Tundub, et mida auväärsemas eas sünnipäevalaps, seda suurem on sõprade, õnnitlejate hulk. Eesti Vabariigi 86. aastapäeva peole kogunes laupäeva, 28. veebruari õhtul ligi 70 külalist. Oli meeldiv tõdeda, et väikesel Eestil on nii palju sõpru ka kaugel Lõuna-Saksamaal.

Peokorraldajateks olid Karlsruhe Saksa-Eesti Selts koos EÜS-i Baden-Württembergi Rahvuskoondisega. Pidu peeti traditsiooniliselt Karlsruhes, Hoepfneri õlletehase Scharlandasaalis. Õnnitlejate hulgas olid Reet Weidebaum, EV kultuuriatashee Berliinist; Karlsruhe linnavalitsuse poolt kultuurireferent dr. Michael Heck, Karlsruhe Euroopa Uniooni esindajana Rita Fromm, EÜS-i esimees Richo Zieminski ning kohalikud eestlased ja estofiilid.

Õhtu juhatas sisse Saksa-Eesti Seltsi esinaise Anne Kippari avakõne, millele järgnes saksa ja eesti hümnide ühislaulmine.

Pr. Weidebaumi emotsionaalse kõne teemaks oli: „Kultuuri roll viimased 10 aastat — mis on juhtunud ja kuhu ta liigub“. Alljärgnevalt mõned mõtted kõnest. Nõukogude okupatsiooni aastatel oli kultuuril topeltroll. Oma meelsust, arvamusi ja tundeid avaldati kunsti kaudu. Sõnumit, mis oli peidetud kas Jaan Kaplinski või Hando Runneli teostes ridade vahele, tajus rahvas silmapilkselt, järelvaatajad enamasti aga mitte. Neid teoseid paljundati salaja, teati peast. Sama rolli kandsid endas ka laulupeod, millest välja arenenud laulev revolutsioon tõi Eestile ülemaailmse kuulsuse. Või ka 1988.a. aprilli algul toimunud Loomeliitude Ühispleenum ja selle mõju.

Tänapäeva Eestis on huvi kultuuri vastu jahtunud. Seda tõendab ka eelmisel aastal Eesti Kultuuriministeeriumi poolt läbi viidud küsitlus. Kaks peamist põhjust, miks kultuurirahvas eestlased enam kultuurihuvilised pole, on aeg ja raha. Vabaturumajandusest tulenev stress, et peab ikka rohkem ja rohkem tööd rabama ning kultuuriürituste piletite kõrged hinnad peletavad inimesed teatritest-kontserditest eemale. Tekibki küsimus: mis on siis kultuuri õige hind ja millega seda mõõta!?

Järgnes õhtu muusikaline osa, mis sedakorda oli järelkasvu kanda. Ülesaksamaalise konkursi „Jugend musiziert“ mitmekordsed võitjad esitasid W.A. Mozarti Kvarteti flöödile, viiulile, vioolale ja tshellole D-Dur KV 285 koosseisus: Tobias Flügel (flööt), Liisa Randalu (viiul), Charlotte Kirst (altviiul) ja Florian Streich (tshello). Seejärel esitas Nadjeschda Bagger viiulil J.S. Bachi Partita nr. 2 d-moll Sarabande. Lõpetuseks tuli ettekandele M. Raveli Introduction et Allegro harfile, flöödile, klarnetile ja keelpillikvartetile, koosseisus: Nathalina Ebel (harf), Karoline Schulze ja Liisa Randalu (viiul), Charlotte Kirst (altviiul), Florian Streich (tshello), Tobias Flügel (flööt), Janine Neugebauer (klarnet). Et tegemist on juba tõeliselt väljakujunenud ja arvestatavate ansamblimuusikutega, võis tõdeda iga kuulaja. Jällegi lausa fantastiline kontserdielamus.

Ametliku osa lõpetuseks oli ühine õhtusöök, mille olid valmistanud eesti-päraselt restoran Burghofi kokad.

Õhtu edenedes said külalised kohvi ja kooke nautides veel omavahel muljeid vahetada, juttu ajada ja ka uusi tutvusi sobitada.

Lahku minnes jäi kõlama mõte: kui mitte enne, siis vähemalt järgmisel sünnipäevapeol aasta pärast kohtume jällegi, sest oli ju tore pidu!
Märkmed: