EESTI VABARIIGI AASTAPÄEVA TÄHISTAMINE MONTREALIS
16 Mar 2012 Kersti Leetmaa
Montreali eesti ühiskond tuli kokku 26. veebruaril 2012, et tähistada Eesti Vabariigi 94. aastapäeva. Sündmusele pühendatud jumalateenistusele, kus teenis koguduse õpetaja Kyllikki Pitts, järgnes koosviibimine aktusega all saalis, mis oli kokku toonud umbes 60 inimest, mis on siinse eestlaskonna kohta erakordne arv.
Koosviibimine algas koguduse nõukogu esinaise Anne Altosaare tervitusega. Ta õnnitles Innar ja Hilja Teoset, kes hiljuti tähistasid oma 60. pulma-aastapäeva. Koguduse poolt anti üle kimp roose abielupaarile, kes on kaua olnud Montreali ühiskonna lahutamatuks osaks. Söögipalve järel serveeris koguduse naisring maitsva lõunaeine. Kõigi koosolijate tänu kuulub naisringi liikmetele, eriti perenaistele, kes meid aastate jooksul nii hästi on toitnud.
Aktuse kavaline osa algas Hille Viirese deklamatsiooniga. Ta esitas suure sisseelamisega Bernhard Kangro luuletuse ’’Minu nägu’’. Montreali Eesti Seltsi esimees K.J. Raudsepp luges ette postiga saabunud tervitused Läti ja Leedu aukonsulitelt, samuti tervituse Eesti aukonsul Maurice Forget’lt.
Edasi tutvustas K.J.R. aastapäeva külaliskõnelejat Vaado Sarapuud, internetilehe Estonian World Review toimetajat. V. Sarapuu on sündinud Eestis, tuli Kanadase 1993 ja on praegu Toronto elanik. Ta kirjeldas EWRi saamislugu alates Eesti Elu osana 2001 kuni väljaandena, mis ta on tänapäeval. Ta rõhutas interneti tähtsust haarama suurt lugejas-vaatajaskonda, mida kujukalt tõestab üle 25 000 eri arvuti ligemale 125 riigis, kes regulaarselt külastavad EWR-i. Märkimist väärib, et algne veebileht oli üks esimesi, mis pakkus ka videomaterjali ja mille arhiivis on nüüd üle 750 tunni videofaile. V. Sarapuu nimetas ka, õigustatud uhkustundega, et EWR on suutnud tuua Eesti maailma ette ilma kompromiteerimata oma ajakirjanduslikku külge. Tiiu Põldma tänas kõikide nimel kõnelejat huvitava uudse ettekande eest.
Viimasena esitas koguduse organist ja kutseline muusik Kara-Lis Coverdale neli klaveripala. Elavale popurriile eesti rahvaviisidest järgnesid kolm Kara-Lisi enda poolt komponeeritud helitööd, mis võeti soojalt vastu publiku poolt. Lõppsõna ütles Innar Teose, tänades kõiki esinejaid ja abilisi õnnestunud hoogsa koosviibimise eest. Aktus lõppes Eesti hümniga.
Märkmed: