Kas Eesti Vabariigi loomine 99 aastat tagasi ikka äratab meis neid tundeid, mis vanemaid põlvkondi sügavalt liigutasid? Rõhutatakse, et elu Eestis ja välismaal liigub edasi saatusliku tempoga. Miks takerduda minevikus?
Kuid Moskva poolt võltsitud lähimineviku reaalsus ajendab pidevalt Venemaad häälestama oma jultunud käitumist Balti riikide suunas. Lisame sellele Washingtoni kõrgeima juhtkonna ebaselget ja vastuolulist suhtumist Venemaa agressiivsusele.
Tajume hästi, et Venemaa tervitas võidurõõmsalt USA valimistulemusi. Paraku need ei olnud võltsreaktsioonid. Eestlased on õigustatud küsima, kas Washington tõeliselt ei ole valmis Moskvaga saavutama kokkuleppe koostööd terrorismivastases võitluses, Süüria konflikti leevendamises, Põhja-Korea neutraliseerimises jne. Veel olulisem on pärida, kas vägivaldselt annekteeritud Krimm saab Venemaa omandiks de jure, et kinnitada Kremli poolehoidu USA välispoliitika kriitilisemate eesmärkide täitmiseks?
Kuigi Eesti on peaaegu immuunseks muutunud Moskva pideva propaganda vastu, eestlased siiski tunnetavad sellise rünnaku tõsiseid motiive. Aga Eesti saatuse määramine ei sõltu mingi võõrriigi meelevallast, vaid Eesti rahva oma tahtest.
Praegune ajastu ei luba meid vaikida. Kui meie vaikiksime, siis võltsitud ajalugu võidaks. Samuti ei ole vaja langeda hüsteeriasse ega paaniliselt otsida päästerõngast. Aga mittemäletamine, rahvuspoliitiline ükskõiksus ja mugavus on tihti nakkav.
Meie tegevus kodumaa tarvis ning süvenev koostöö meie siinse ühiskonna tulevikuks vajavad jätkuvat toetust. Meie panuse tugevdamiseks olgu Vabariigi aastapäeva mõte. Seda tähtsam on Vabariigi aastapäeva pühitsemine tulise südamega.
Soovin kõigile tähendusrikast ja mälu värskendavat Vabariigi aastapäeva.
Laas Leivat
aupeakonsul
