Eesti Vabariigi aukonsuli Helmut Aurenzi vastuvõtul

Eestlased Kanadas | 30 Jun 2005 | Meeli BaggerEWR

Ludwigsburgi ärimees Helmut Aurenz, ülemaailmselt tuntud lillemulla ja -väetiste tootja, on üks väheseid, kellel ikka ja jälle õnnestub silmapaistvaid majandus-, poliitika- ja kultuuritegelasi ühele üritusele koguda. Värskeimaks näiteks selle kohta on tema kui Baden-Württembergi aukonsuli poolt korraldatud vastuvõtt 6. juunil Neckarsulmi Audi-Forumis. Vastuvõtt oli pühendatud lähenevale jaanipäevale.

Vastuvõttu avades selgitas hr. Aurenz jaanipäeva olemust ja tähendust eestlastele. Enam kui 200-l kokkutulnud külalisel avanes võimalus hr. Aurenzi kõne kaudu Eesti kui Euroopa Liidu (EL) noort liikmesriiki veelgi paremini tundma õppida. Muuhulgas kuuldi, et taasiseseisvunud Eesti üheks kõige tormilisemalt arenevaks haruks on turism. Nii külastas 2004. a. Eestit 2,8 milj. inimest. See on pea kaks korda enam kui Eestis elanikke on. Maa, kus leidub üle 1000 järve ja saare ning mille pealinn Tallinn on arvatud UNESCO kultuuripärandi nimekirja, on hr. Aurenzi sõnul lääne äripartneritele „äärmiselt meeldiv”. Ettevõtjate reinvesteeritavad kasumid on tulumaksuvabad, välismaised investorid omavad samasuguseid õigusi kui kohalikud. Eelmise aasta seisuga oli Eestis 372 ettevõtet saksa kapitali osalusega.

Edasi sai sõna „majaperemees”, Audi AG juhatuse esimees prof. dr. Martin Winterkorn. Ta ütles kõigile kokkutulnuile tere tulemast tuliuude Audi-Foorumisse, mis valmis k.a. mais ning avaldas lootust, et ülimoodne ehitis tulevikus Audi sõprade kokkusaamise paigaks kujuneb. Huvi Audi vastu on kasvanud ka Eestis, seda tõendab nimetatud automargi läbimüügi suurenemine 30% võrra käesoleva aasta jaanuarist maini.

Ka Baden-Württembergi liidumaa peaminister Günther Oettinger rõhutas oma tervituskõnes Eesti tähendust EL is. Kui aastasadade ja -kümnete jooksul on Eesti olnud mängukanniks suurte jõudude käes, siis nüüd on tal EL-i näol tegemist kindla partneriga. Hansalinnade traditsioon, Läänemere-äärne geograafiline asend ja kultuuri- ning majanduspotentsiaal teevad Eesti Euroopa jaoks huvitavaks. Huvi on aga ka vastastikune, nii õpib näiteks 25% Saksamaa kõrgkoolides tudeerivatest Eesti üliõpilastest Baden-Württembergi kõrgkoolides.

Eesti Vabariigi suursaadik Berliinis dr. Clyde Kull kritiseeris oma kõnes prantslaste ja hollandlaste „ei-d” Euroopa põhiseadusleppele. Euroopa Liit ei ole kiirtee. Ikka tasa ja targu. Ühise Euroopa elanikud peavad üle saama oma hirmudest ja põhiline hirm on konkurentsi eest. Ühe aasta jooksul, mil Eesti on EL-i kuulunud, on meie elanikkond oma kartustest ja hirmudest jagu saanud.

Eesti kultuuriminister dr. Raivo Palmaru toonitas oma ettekandes väikese Eesti eeliseid: liberaalne majanduspoliitika, 5% majanduslikku juurdekasvu aastas, kõrge haridustase, mitmekeelsus — need kõik on heaks aluseks edukaks koostööks. „Meie suurimaks rikkuseks on meie inimesed. Meil on oma eesti keel, mis asetab meid teisele tasandile kui nt. Andorra või Luxembourg,“ rõhutas minister Palmaru. Ta rõhutas ka nn Lissaboni protsessi jätkamise vajalikkust, st strateegiat majanduslikuks kasvuks, täielikuks tööhõiveks ja solidaarseks Euroopaks.

Kõnede vahepeal pakkus muusikalist vaheldust Kalle Randalu klaveril, esitades eesti heliloojate teoseid. Ettekandele tulid E. Tubina, A. Pärdi ja R. Kangro klaveripalad. Ametliku osa lõpetas K. Randalu Fr. Chopini 2 etüüdiga op. 25.

Eestlased Kanadas

Eesti kunstlihast pidi saama tõeline hitt – 20 aastat hiljem pole seda grammigi müüdud MAALEHT