Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline Eesti-Vene riigipiiri leping (3)

Arvamus | 19 Jul 2013 | EWR

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline
Eesti-Vene riigipiiri leping

Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon, edaspidi nimetatud «pooled»,

juhindudes rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetest ja normidest, sealhulgas ÜRO ja OSCE dokumentidest, ning kinnitades püüdlust arendada nende alusel riikidevahelisi suhteid,

soovides tagada soodsad tingimused kahe riigi vahel heanaaberlike suhete ja vastastikuse usalduse arendamiseks ja kindlustamiseks,

arendades õiguslikku alust Eesti-Vene riigipiiriga seotud küsimuste lahendamiseks, ning kinnitades vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist,

on leppinud kokku alljärgnevas.

Artikkel 1

1. Pooled lahendavad käesoleva lepinguga Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni maismaa riigipiiri (edaspidi «riigipiir») kulgemise küsimused ning kinnitavad, et käesoleva lepingu jõustumisel loevad nad nimetatud küsimused reguleerituks.

2. Merealade piirijoone kulgemise määravad pooled kindlaks eraldi lepinguga.

Artikkel 2

Käesoleva lepinguga määratud riigipiir on joon ja selle kohal kulgev vertikaalpind, mis piiritlevad Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni maismaa, veekogud, õhuruumi ja maapõue.

Artikkel 3

1. Eesti–Vene piiriläbirääkimiste käigus saavutatud kokkulepete alusel määrasid pooled kindlaks riigipiiri kulgemise, mis on antud kirjelduses (lisa 1) ja on kantud kaardile mõõtkavaga 1:50 000 (lisa 2).

Käesoleva lepingu lisad 1 ja 2 moodustavad selle lahutamatu osa.

2. Kui käesoleva artikli esimese punkti tõlgendamisel on poolte vahel erimeelsusi, siis on otsustav tähendus riigipiiri kulgemise kirjeldusel käesoleva lepingu lisa 1 kohaselt.

Artikkel 4

Eesti Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi riigipiiride kokkupuutepunkt määratakse kindlaks eraldi kokkuleppega nende kolme riigi vahel.

Artikkel 5

1. Riigipiiri kulgemise määramiseks maastikul moodustavad pooled võrdväärsuse alusel ühise demarkeerimiskomisjoni (edaspidi «komisjon») ning kumbki pool nimetab komisjoni kaasesimehe ja tema asetäitja.

2. Komisjon kinnitab oma tegevuse töökorra.

3. Kumbki pool kannab komisjoni oma poole kulud, juhul kui poolte valitsused ei lepi üksikjuhtudel kokku teisiti.

Artikkel 6

1. Komisjon viib riigipiiri demarkeerimise läbi järgmiselt:
– valmistab ette riigipiiri demarkeerimise dokumentide projektid;
– määrab vajaduse korral piirijõgedel (-järvedel) peamise (laevatus-)faarvaatri täpse asukoha ning jõe või selle peamise haru keskkoha täpse asukoha, samuti saarte kuuluvuse piirijõgedel ja -järvedel;
– paigaldab piirimärgid.

2. Demarkeerimistööde tegemisel arvestab komisjon vastastikuse kokkuleppe alusel elanike majandustegevuse tingimusi, sealhulgas maakasutust, paikkonna eripära, samuti vajadust luua soodsad tingimused riigipiiri valvamiseks.

Artikkel 7

Riigipiir loetakse lõplikult demarkeerituks pärast seda, kui kummagi poole valitsused on kinnitanud järgmised demarkeerimisdokumendid:
riigipiiri joone kulgemise kirjeldus, piirimärkide protokollid ja demarkeerimiskaart.

Artikkel 8

Küsimused, mis puudutavad piiriesindajate tegevust, veekasutuseeskirju, laevandust, piiril asuvate sildade ja hüdrotehniliste rajatiste ühist kasutamist, kalastustingimusi, muud majandustegevust piirivetes ning riigipiiri režiimi eri aspekte, reguleeritakse eraldi kokkulepetega.

Artikkel 9

Käesoleva lepinguga reguleeritakse eranditult riigipiiri puudutavaid küsimusi.

Pooled lahendavad käesoleva lepingu täitmisel tekkivad küsimused diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 10

Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele ja jõustub 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Koostatud …………………. aastal ………………. kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga.

Eesti Vabariigi nimel Venemaa Föderatsiooni nimel

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise Eesti–Vene riigipiiri lepingu
lisa 1

EESTI VABARIIGI JA VENEMAA FÖDERATSIOONI VAHELISE MAISMAA RIIGIPIIRI KULGEMISE KIRJELDUS

Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni riigipiiri (edaspidi «piir») pikkus on 333,7 km, sealjuures 207,5 km maismaal ja jõgedel ning 126,2 km Pihkva, Lämmi- ja Peipsi järvel.

Piiri algpunkt asub Eesti Vabariigi, Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi riigipiiride lõikumispunktis Pedetsi (Pededze) jõe keskel, umbes 70 meetrit Laikupe jõe suubumiskohast vastuvoolu.

Sellest punktist kulgeb piir piki Pedetsi (Pededze) jõge vastuvoolu 8 km peamiselt põhja kuni Kivioru-Veski talu juures asuva sillani ja piki nimetut oja vastuvoolu 1 km põhjaloodesse. Eesti Suuremäe talu juures eemaldub piir nimetust ojast ja kulgeb mööda soostunud metsa 0,6 km itta ja 0,9 km kirdesse.

Edasi kulgeb piir mööda metsa 0,5 km põhja ja 1,3 km kirdesse kuni Kriiva järveni, ületades selle lõunaosa.

Kriiva järve juurest kulgeb piir mööda soostunud metsa 1 km itta, 0,4 km kagusse ja 0,9 km põhjakirdesse, ületades Eesti Kriiva küla ja Vene Bobrovo küla vahelise põllutee. Edasi kulgeb piir mööda sood 0,2 km idakirdesse kuni Pabra (Bobrovo) järveni ning 1,3 km piki järve, üle nimetu saare keskkoha kuni Kodapolene oja suudmeni.

Pabra (Bobrovo) järve juurest kulgeb piir piki Kodapolene oja 0,1 km põhja; mööda sood ja soostunud metsa 0,4 km põhjaloodesse ja 0,8 km läände; mööda metsa ja põldu 0,6 km põhja ja 0,8 km idakirdesse, ületades Kodapolene oja, ning seejärel mööda metsa 1,5 km põhja.

Edasi kulgeb piir mööda metsa ja põldu 0,9 km lääneloodesse, ületades nimetatud lõigu keskosa läbiva gaasitrassi; seejärel Eesti Saare talu ja Vene Železovo-2 talu vahelist metsa mööda 0,4 km põhja, pöörab läände ja 0,4 km järel põhja, ning läbinud mööda metsa samas suunas 0,1 km jõuab Pskovi (Pihkva)–Riia maanteeni.

Üle Pskovi (Pihkva)–Riia maantee kulgeb piir mööda põldu ja niite 0,6 km põhjakirdesse, jättes Haljasoru talu Eesti ja Gorlanovo küla Vene poolele; seejärel mööda põldu, üle künka 0,2 km loodesse; peamiselt mööda metsa 0,9 km põhjakirdesse, jättes Vahtra ja Palu talu Eesti poolele, ning mööda heinamaad ja metsa 0,3 km põhjaloodesse.

Edasi kulgeb piir mööda heinamaad ja metsa 0,1 km põhjakirdesse ja 0,3 km põhjaloodesse, jättes Valgemetsa talu Eesti poolele, ja mööda metsa 0,9 km põhjaloodesse kuni Vaniku paisjärve lõunakaldani; seejärel üle Vaniku paisjärve 0,4 km põhjakirdesse ja 0,1 km idakirdesse kuni Meeksi oja (Jaamaoja) lätteni ning piki Meeksi oja (Jaamaoja) pärivoolu 4,6 km valdavalt kirdesse kuni punktini, mis asub Eesti Mäe talust 1 km kagus ja Vene Laptevo-1 talust 0,6 km edelas.

Nimetatud punktist kulgeb piir mööda soostunud heinamaad 0,2 km itta; seejärel piki kuivenduskraavi telge ja mööda metsa 0,5 km põhjaloodesse ning 1 km itta, jättes Laptevo-1 küla talud Vene poolele.

Edasi kulgeb piir piki kuivenduskraavide telgi ning mööda põldu ja metsa 0,4 km põhja ja 2,1 km kirdesse, ületades Eesti Miikse küla ja Vene Voronkino küla vahelise maantee, jättes Tulika talu Eesti poolele. Seejärel kulgeb piir mööda soostunud metsa, piki kuivenduskraavi telge ja Voronkino järve kirdekallast 0,3 km idakagusse ja 1,3 km lõunakagusse, ületades Eesti Kitsõ küla ja Vene Voronkino küla vahelise maantee, jättes Nurme talu Eesti poolele ning Voronkino küla ja Voronkino järve Vene poolele.

Voronkino järve juurest kulgeb piir läbi metsa 0,5 km idakirdesse ning piki põllu ja metsa serva 0,9 km põhja, jättes Raatuse talu Eesti ja Nastahhino küla Vene poolele. Seejärel kulgeb piir mööda põldu ja metsa 1,4 km kirdesse, jättes Mäeotsa talu Eesti poolele, ning mööda metsa 2,1 km lõunakagusse käänuga läände, jättes Mustoja talu Eesti poolele.

Edasi kulgeb piir mööda metsa ja sood 0,4 km idakirdesse ja 0,7 km põhja; seejärel piki kraavitatud oja telge 1,4 km kagusse ning mööda metsa ja põldu 3,7 km põhja, jättes Engli järve ja Marinova talu Eesti poolele ning Laptevo-2, Belsko ja Jemeljanovo küla Vene poolele.

Edasi kulgeb piir mööda põldu 1,1 km põhja, seejärel piki kuivenduskraavi telge ja mööda põldu 0,8 km läände, jättes Koteljovo talud Vene poolele, ning mööda põldu ja piki kuivenduskraavi telge 1,1 km idakirdesse.

Seejärel kulgeb piir piki kuivenduskraavi telge 0,1 km põhja ja mööda põldu 0,5 km loodesse, jättes karjääri Vene poolele, ning mööda põldu 0,6 km samas suunas üle Eesti Meremäe küla ja Vene Tailovo küla vahelise maantee, jättes Vinski küla Eesti poolele.

Edasi kulgeb piir piki metsasiilu 0,3 km läände, jättes Muraškino talu Vene poolele; piki metsa- ja põlluserva ning piki kuivenduskraavi telge 1,1 km peamiselt põhja; seejärel piki kuivenduskraavi telge ja metsasiilu 0,5 km kirdesse ning piki kuivenduskraavide telgi, mööda metsa ja põldu 2,2 km peamiselt põhjaloodesse, jättes Tiirhanna küla Eesti ja Ulanovo küla Vene poolele. Edasi kulgeb piir mööda metsaäärt ja põldu 0,5 km kirdesse; seejärel piki kuivenduskraavide telgi 0,3 km lõunakagusse, 1,1 km kirdesse, 0,3 km lõunasse, 0,5 km itta ja 0,7 km kirdesse, jättes Triginä talu Eesti ja Babino talu Vene poolele, ning piki kuivenduskraavi telge 1,2 km kirdesse, jättes Uljantsevo küla Vene poolele.

Edasi kulgeb piir mööda põldu 0,5 km põhjaloodesse, jättes Helbi küla talud Eesti poolele, seejärel mööda põldu 0,3 km kirdesse ja 0,5 km itta ning mööda metsa 0,7 km põhjaloodesse kuni Belka jõeni, jättes Maaslova küla Eesti poolele. Seejärel kulgeb piir piki Belka jõge vastuvoolu 1 km itta kuni sama jõe pöördeni lõunasse, mis jääb Vene Tšaltsevo külast 1 km edelasse.

Sellest punktist kulgeb piir mööda metsa 0,4 km loodesse, 0,4 km läände, 0,7 km põhja ja 0,3 km idakirdesse kuni Eesti Võmmorski küla ja Vene Petšorõ linna vahelise maanteeni, misjärel piki Võmmorski–Petšorõ (Petseri) maanteed 0,5 km kagusse, jättes selle ja osa metsa Eesti poolele.

Pärast Võmmorski–Petsorõ (Petseri) maantee ületamist kulgeb piir mööda metsa ja põldu 1,3 km peamiselt põhja, jättes Tšaltsevo talud Vene poolele, ning mööda metsaserva ja luhaheinamaad 0,3 km läände kuni Piusa (Pimža) jõeni.

Edasi kulgeb piir piki Piusa (Pimža) jõe looduslikku sängi keskjoont pärivoolu 17,3 km peamiselt itta kuni endise Pliidamäe veski paisuni, ületades Räpina– Petšorõ (Petseri) maanteesilla, Valga–Petšorõ–Pskovskije ja Tartu–Petšorõ– Pskovskije liinile jäävad raudteesillad ning Hõbeoja (Serebrjanõi oja) suudme lähedal asuva gaasitrassi.

Endise Pliidamäe veski paisu juures eemaldub piir Piusa (Pimža) jõest ja kulgeb 0,6 km lõunaedelasse kuni Hõbeojani (Serebrjanõi ojani), seejärel piki Hõbeoja (Serebrjanõi oja) vastuvoolu 1,7 km peamiselt idakagusse, ületades Saatse–Petšorõ (Petseri) maantee, kuni Hõbeoja (Serebrjanõi oja) lätteni, mis asub metsakvartalite sihtide ristumiskohast 0,1 km põhjaloodes.

Edasi kulgeb piir mööda metsa 0,7 km itta ning mööda metsa ja sood 0,6 km kagusse; seejärel piki kuivenduskraavi telge ja mööda Suursoo (Grabilovo soo) metsa 0,9 km kirdesse ning mööda sama sood 0,2 km põhjaloodesse.

Edasi kulgeb piir mööda metsast sood ja metsa 1,3 km idakagusse, ületades kuivenduskraavide võrgu; mööda soostunud metsa ja sood 1,4 km peamiselt kirdesse, jättes Hingla talu Vene poolele, ning mööda metsa 0,5 km idakagusse kuni Moložva (Moloževka) jõeni, seejärel piki nimetatud jõe keskjoont pärivoolu 6 km peamiselt põhjakirdesse, ületades Eesti Pattina küla juures paikneva tammi, kuni Vene Serpovo küla lähistel asuva paisuni.

Paisu juurest kulgeb piir piki metsateed 0,7 km loodesse, jättes selle Eesti poolele; seejärel mööda metsa 0,8 km idakirdesse, jättes liivakarjääri Eesti poolele, ning mööda metsa ja põlluserva 0,8 km põhja, ületades Saatse–Kruppi maantee.

Edasi kulgeb piir mööda metsa ja põldu 2,9 km peamiselt läände, minnes lõuna poolt ümber aiandusühistu «Keramik», jättes selle Vene poolele, ning minnes põhja poolt ümber Perdaku küla ja talude, kaasa arvatud Kase talu, jättes need Eesti poolele; seejärel mööda metsa 1 km lääneloodesse ja piki kuivenduskraavi telge 0,6 km põhja kuni Piusa (Pimža) jõeni, misjärel suundub piki jõe keskjoont 0,3 km edelasse kuni jõe vasakul kaldal paikneva esimese kuivenduskraavi teljeni. Sealt kulgeb piir piki kuivenduskraavide telgi ning mööda metsa ja põldu 0,2 km loodesse, 0,4 km edelasse ja 0,9 km loodesse kuni kõrgepingeliinini, misjärel piir kulgeb 0,8 km mööda metsa ja põldu kõrgepingeliinist 20 meetrit põhja pool, jättes kõrgepingeliini Eesti ja Gorodištše talu Vene poolele.

Edasi kulgeb piir piki Värska–Saatse maanteed 0,5 km loodesse, jättes maantee Eesti poolele; seejärel mööda metsa 0,7 km põhja, jättes Lutepää küla Eesti poolele, ning mööda metsa 0,1 km kirdesse, 0,6 km lääneloodesse ja 1,4 km läände kuni kõrgepingeliinini, millest 20 meetri kaugusele jäädes kulgeb 0,4 km lääneloodesse, jättes kõrgepingeliini Eesti poolele.

Kõrgepingeliini juurest kulgeb piir mööda metsa 0,4 km põhjakirdesse, 0,8 km põhjaloodesse ja 0,3 km lääneedelasse.

Edasi kulgeb piir mööda metsaäärt ja põldu 1 km põhjaloodesse ja mööda metsa 0,5 km põhjakirdesse, jättes Verhulitsa küla Eesti poolele ning Kostkova talu Vene poolele; seejärel piki metsateed, jättes selle Eesti poolele, ning mööda põldu ja metsa 1,3 km põhjaloodesse, läbides Kostkova küla Toome talu õue.

Edasi kulgeb piir mööda soostunud metsa ja sood 1,8 km idakirdesse; seejärel mööda sood 1,3 km põhja, lõikudes Kuuliska (Määsovitsa) ojaga, ning mööda sood 0,3 km läände ja 3,3 km peamiselt põhjakirdesse kuni Kulje jõeni.

Edasi kulgeb piir piki Kulje jõe keskjoont 5,8 km peamiselt loodesse, jättes nimetu saare Vene poolele; läbib jõge ületava silla keskkoha ja tehes Pihkva (Pskovi) järvel keskmiselt 250 meetri kaugusel Eesti-poolsest kaldast poolsaart järgiva kaare, jõuab järve kaldal asuva punktini, mis jääb Eesti Podmotsa külast 0,8 km loodesse ja Vene Dubki külast 0,8 km kirdesse.

Nimetatud punktist kulgeb piir mööda sood 0,3 km lõunasse, seejärel piki nimetut oja vastuvoolu 0,5 km lõunakagusse, jättes Podmotsa küla Eesti ja Dubki küla Vene poolele, ning mööda sood 0,6 km lääneedelasse väikese käänuga lõunasse kuni Eesti Kremessova küla ja Vene Dubki küla vahelise teeni.

Külavahetee juurest kulgeb piir mööda sood ja heinamaad 0,5 km lõunasse, seejärel mööda sood ja põldu 0,5 km itta, 0,4 km lõunaedelasse ning 0,9 km loodesse kuni Pihkva (Pskovi) järve kaldani, lõikudes Kremessova–Dubki külavaheteega ja jättes Kremessova küla talud Eesti poolele.

Edasi kulgeb piir 2,2 km loodesse mööda järve, Eesti-poolse kalda ja Vene Kolpina saare vahel punktini nr 1 koordinaatidega 58o 00'52" põhjalaiust ja 27o37'02" idapikkust; seejärel 1,8 km põhjaloodesse kuni punktini nr 2 koordinaatidega 58 o01'48" põhjalaiust ja 27o36'29" idapikkust; pöördub seal põhjakirdesse ja jõuab 1,7 km järel punktini nr 3 koordinaatidega 58o02'42" põhjalaiust ja 27o 36'51" idapikkust, misjärel kulgeb 1 km põhjaloodesse punktini nr 4 koordinaatidega 58o03'15" põhjalaiust ja 27o 36'31" idapikkust.

Sellest punktist kulgeb piir 5 km põhjakirdesse, Starõi Mteži saare poole kuni punktini nr 5 koordinaatidega 58o05'50" põhjalaiust ja 27o38'06" idapikkust; seejärel piki Lämmijärve (Tjoploje järve) 3,5 km loodesse punktini nr 6 koordinaatidega 58o07'06" põhjalaiust ja 27o 35'26" idapikkust; edasi 11,3 km põhjaloodesse punktini nr 7 koordinaatidega 58 o12'36" põhjalaiust ja 27o30'30" idapikkust ning 1,7 km loodesse punktini nr 8 koordinaatidega 58o 13'16" põhjalaiust ja 27o29'20" idapikkust. Edasi kulgeb piir 0,5 km kirdesse Eesti Mehikoorma küla ja Vene Pnjovo küla vahel asuva punktini nr 9 koordinaatidega 58o13'29" põhjalaiust ja 27o29'36" idapikkust ning 8,7 km põhja väikese kaldega läände kuni punktini nr 10 koordinaatidega 58 o18'11" põhjalaiust ja 27o29'25" idapikkust.

Edasi kulgeb piir 9,3 km põhjakirdesse, Piirissaare poole; jõuab Peipsi (Tšudskoje) järvel asuvasse punkti nr 11 koordinaatidega 58 o22'39" põhjalaiust ja 27o33'42" idapikkust; pöördub põhjaloodesse ja jõuab 30,2 km järel punktini nr 12 koordinaatidega 58o38'22" põhjalaiust ja 27o 25'42" idapikkust. Seejärel kulgeb piir 16,9 km põhjaloodesse punktini nr 13 koordinaatidega 58o47'14" põhjalaiust ja 27o 21'33" idapikkust ning sealt 27,2 km kirdesse punktini nr 14 koordinaatidega 58 o57'22" põhjalaiust ja 27o42'00" idapikkust, misjärel pöördub Vasknarva kiriku torni suunas ja kulgeb umbes 3,7 km kuni punktini nr 15, kus lõikub Narva jõe sissesõidu faarvaatriga. Edasi kulgeb piir mööda faarvaatrit 1,5 km kuni punktini, mis asub (põhjapoolse) tammi nr 3 pikendusjoone ja faarvaatri ristumiskohal.

Nimetatud punktist kulgeb piir mööda Narva jõe ja Narva veehoidla faarvaatrit ligikaudu 57,3 km peamiselt põhja, jättes Permisküla saare, Suursaare ja Väikesaare Eesti poolele, kuni punktini, mis asub Narva Hüdroelektrijaama betoonist ülevoolupaisu keskel.

Paisu keskelt kulgeb piir alguses 3,2 km piki kuiva jõesängi keskjoont; seejärel mööda Narva jõge, jättes Narva linna ja Georgi saare Eesti poolele ja Ivangorodi linna Vene poolele ning ületades raudtee- ja maanteesilla nende keskkohas.

Maanteesillast alates kulgeb piir 15 km mööda Narva jõe faarvaatrit, jättes Kannissaare Eesti poolele ja Petrovski saare Vene poolele, kuni Narva jõe suudmes asuva maismaapiiri lõpp-punktini, mis on Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vaheliste merealade piirijoone algpunkt koordinaatidega 59o28,300' põhjalaiust ja 28o 02,695' idapikkust 1942. aasta koordinaatsüsteemis.

Käesolevas kirjelduses nimetamata jäänud saarte kuuluvus määratletakse demarkeerimistööde kestel, pärast Narva jõe faarvaatri asukoha ja Narva veehoidlat läbiva piiri kulgemise täpsustamist.

Riigipiiri kulgemise kirjelduse koostamisel on kasutatud 1995. aastal Vene riigiettevõtte «Aerogeodezija» poolt mõõtkavas 1:50 000 välja antud topograafilise kaardi lehti.

Järvesid läbiva piiri pöördepunktide koordinaadid on määratud selle kaardi alusel 1942. aasta koordinaatsüsteemis.

Eespool kirjeldatud piir on kantud delimiteerimiskaardile mõõtkavas 1:50 000, mis on antud välja nii eesti kui ka vene keeles.

Lisa 2 (1)

Lisa 2 (10)

Lisa 2 (11)

Lisa 2 (12)

Lisa 2 (13)

Lisa 2 (2)

Lisa 2 (3)

Lisa 2 (4)

Lisa 2 (5)

Lisa 2 (6)

Lisa 2 (7)

Lisa 2 (8)

Lisa 2 (9)

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.

T.Multanen22 Jul 2013 02:14

Soovitan Ülemaailmsel Eesti Kesknõukogul teabenõude korras küsida Eesti Välisministeeriumilt Eesti-Vene piirileppe läbirääkimiste stenogramme. Kui muidugi kommunist Ansipi valitsus pole neid järgnevaks sajandiks riigisaladuseks kuulutanud.
Stenogrammidest saab selguse, kes millise entusiasmiga Eestimaad venelastele parseldas. Sama võiksid teha kõik rahvuslikult meelestatud organisatsioonid Eestis.

tegelikkus21 Jul 2013 07:16

Venemaa Föderatsioon peab end teatud küsimustes vaid Nõukogude Liidu õigusjärglaseks, mitte aga Tsaari – Venemaa või siis
Üht poolt enam polegi

Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks, millega Eesti Wabariik Tartu rahu sõlmis. Nõukogude Liit loodi 1922. aasta 30. detsembril.
Näiteks omandireformi valdkonnas Eestis on Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane…

Lugeja20 Jul 2013 12:47

"....Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon, edaspidi nimetatud «pooled» ..."

Raske aru saada kes "pooled" tegelikult on. Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni pole olemas. Need on ainult nimed. Ma ei saa Eesti Vabariiglt midagi küsida.

Loe kõiki kommentaare (3)

Arvamus

Rahvuslane Olev Träss: valitsus peaks energeetikas küsima ekspertide arvamust Postimees (3)