Peaminister ütles, et tänapäeva maailm ei ole mitte igas paigas turvaline, aga meist igaühe kätes on seda turvalisust suurendada.
«Eesti, omades küüditamise ohvrina sedavõrd isiklikku kogemust, jääb alati seisma inimsusvastaste kuritegude vastu. See on niihästi meie inimeste kui meie riigi kui terviku ülesanne. Ja lähtuvalt sellest võtame endale rahvusvahelisi kohustusi ja osaleme rahvusvahelises koostöös julgeoleku suurendamiseks ka edaspidi,» ütles Parts.
1949. aasta märtsiküüditamine oli järg esimesele suurküüditamisele 1941. aasta juunis, kui Eestist viidi Venemaale kokku 10.157 inimest.
1949. aasta 25. märtsi hommikul alanud suurküüditamisega viidi Siberisse üle 20.000 inimese.