Eesti Vabariigi 84. aastapäev juhtus olema kevadiselt kaunis ja päikesepaisteline pühapäev, tuues sellesse meie rahvuskaaslaste jaoks nii olulisse päeva erilise sära.
Traditsiooniline pidulik kontsert-aktus Vana Andrese kirikus oli toonud kokku terve kirikutäie rahvast, nii nooremaid kui vanemaid, et olla sel tähtsal päeval koos oma rahvuskaaslastega ja tähistada Eesti Vabariigi sünnipäeva, olgugi et kodumaast kaugel.
Aktus algas avamarsiga Skaut-Gaid Orkestrilt Enn Kiilaspea juhatusel, skaudid ja gaidid tõid sisse lipud ning kõlas Kanada hümn. Teadustajaks oli Riina Kindlam, andes sõna Eesti Vabariigi Ottawa Suursaatkonna asjurile Sulev Roostarile, kes märkis, et Eesti oma 11 taasiseseisvusaasta jooksul on saanud täiskasvanuks, tuues mõningaid näiteid. Ühe punktina märkis, et Eesti on saanud n.-ö. küpsustunnistuse < nimelt lõpetas seal tegevuse OSCE missioon, mis kontrollis vähemusrahvuste olukorda riigis ja mille tegevuse lõpetamine tähendab, et vastava olukorraga on riigis asjad korras. Teiseks mainis kõneleja Eesti konkurentsivõimet < riik pole enam pelgalt n. ö.õpipoisi rollis, vaid meis nähakse konkurenti!
Järgnes palvus õp. Andres Taulilt, kes avaldas Jumalale tänu järjekindla õnnistamise eest, ka olümpiakullaga, mis annab meile enesekindlust. Õp. Taul palus, et Jumal annaks alati ka kuldseid poliitikuid ning samas tõrjuks tagasi kulla himustajaid; et Ta õpetaks meid elama nii, et oskaksime oma vabadust hinnata. Järgnes laul "Hoia, Jumal, Eestit" Toronto Eesti Meeskoori ja Akadeemilise Segakoori "Ööbiku" poolt. Orelil Lembit Avesson.
Eesti Võitlejate Liit Kanadas esimees Endel Reinas mälestas langenuid, meenutades Eesti kangelaslikku Vabadussõda, mis kestis vaid 13 kuud mitmekordselt tugevamate jõudude vastu, olles tõeliseks katsumuseks noorele vabariigile. E. Reinas esitas ka arve Vabadussõja ohvrite kohta - 3588 langenut, 13.775 haavatut, 2600 invaliidistunut - need olid me isad, vanaisad, vennad, sugulased, kes tõid ohvriks oma kõige kallima - elu.
Kõneleja rääkis ka Teisest maailmasõjast, kus taas Eesti mees haaras relva, aga kui palju kaotasime, on senini teadmata ja võib-olla isegi võimatu kindlaks teha, kuna arhiive ei pruugi enam alles olla või nende uurimine kättesaamatu. Kuid teada on, et Eesti sõdur võitles kõikjal vapralt.
Kõlas laul "Isamaa mälestus" Toronto Eesti Meeskoorilt, misjärel Reet Marten Sehr tutvustas Eestist saabunud aktusekõnelejat Toomas Hendrik Ilvest, kes on tuntud Eesti pürgimuste arendajana rahvusvahelisel areenil Eesti välisministrina ning saanud ka mitmeid kõrgeid tunnustusi: 1998. aastal anti talle Euroopa silmapaistvaima välisministri tiitel ning 2001. aastal valiti Euroopa 50 kõige mõjukama poliitiku hulka. Tal on ka tugevad sidemed Kanadaga, saades alguse Jõekäärul veedetud suvedest.
T.H. Ilves sündis 1953. aastal Stockholmis, kust emigreerus Ameerika Ühendriikidesse. Tal on bakalaureusekraad psühholoogias Columbia Ülikoolist ning magistrikraad Pennsylvania Ülikoolist; ta on töötanud teadlasena, õpetajana ja õppejõuna, nii Ameerika Ühendriikides kui ka Kanadas Vancouveris ning Saksamaal Vaba Euroopa toimetuses. Aastatel 1993-96 oli T.H. Ilves Eesti suursaadik USA-s, Kanadas ja Mehhikos. Hiljem oli ta Eesti Vabariigi välisminister ühtekokku viis aastat (jaanuarini 2002), rohkem kui ükski teine välisminister. Ta on EV Riigikogu liige ja Mõõdukate erakonna esimees.
Alustuseks meenutas Toomas Hendrik Ilves aastat 1966, kui ta tuli noore skaudina esmakordselt Kanadasse ning kus tal on alati heameel viibida. Ta nimetas siinset eestlaskonda üheks orgaaniliseks osaks Eestist, kellel on suur osa Eesti vabaduses. Ta kõneles suurest lobby-tööst nõukogude ajal Eesti vabaduse nimel, mida pole ehk küll alati mõistetud, kuid mida peaks lausa teaduslikult uurima, kuni asjaosalised on veel meie seas.
Edasi rääkis kõneleja erinevatest Euroopa riikidest, kes olid elanud võõra võimu all ja nende erinevatest saatustest. Näiteks Soome ja Austria tulid sellest kõige paremini välja, jäädes ka pärast Teist maailmasõda täiesti iseseisvaks, seevastu Eesti, Läti ja Leedu kadusid maailmakaardilt.
Tänapäeval kuuluvad Soome ja Austria Euroopa jõukaimate riikide hulka, näidates, kuidas väikeriigid suudavad suurriikide kõrval edukad olla.
T.H. Ilves meenutas aega 1990-ndate aastate algusest, kui ta Eesti saadikuna koges Eestisse suhtumist kui lihtsalt ühte endisse sotsialistlikku riiki. Aga palju on selle lühikese ajaga muutunud - kui ajakiri The Economist avaldas eelmise aasta lõpus ülevaate Euroopa Liidu kandidaatriikidest, siis Eestit iseloomustati seal kui klassi parimat õpilast. Samuti on NATO ga - kui varem avaldati arvamust, et sinna ei pääse kunagi või siis läheb selleks palju aastaid, siis nüüd on kutse saamine lähitulevikus üsna reaalne.
Kõneleja peatus kodu- ja väliseestlaste vahelistel suhetel, mis on läbinud mitmeid muutusi. Ta mainis, kui paljud väliseestlased on aidanud kodumaad oma vaeva ja rahaga ning kui palju noori on asunud sinna elama, tehes seal edukat tööd; ka EL kutse läbirääkimiste alustamiseks on suuresti torontolase Küllike Sillaste töö tulemus. Ta nimetas ka mitmeid teisi Kanada eestlasi, kelle panused on Eestis väga kõrgelt hinnatud.
Kõneleja peatus pisut ka teistsugusel suhtumisel, millised ilmingud on siiski psühholoogiliselt mõistetavad, nagu kadedus- ja vihareaktsioon, mida leidub igas postkommunistlikus riigis, kuhu on pagulasi naasnud. Ent nüüd liigume ikka paremuse poole, kodu- ja väliseestlaste vahe on kadumas ning kõneleja avaldas arvamust, et olukord peaks tasakaalustuma järgneva 2-3 aasta jooksul, kuna 1. jaanuarist 2004 on kõigi eelduste kohaselt Eesti Euroopa Liidu täisliige. Sellest kuupäevast hakkab majandus veelgi kasvama ja Eesti hakkab üha enam sarnanema Põhjala riikidega; kodanikel saavad olema samad õigused mis teistel EL riikide kodanikel. Tänu Eesti edule suurenevad ka teie eduvõimalused siin, märkis kõneleja.
T.H. Ilves sõnas, et täna on päev, kus ta ei taha rääkida Eesti sisepoliitikast - täna tasub vaadata sellele, mis on saavutatud. Eesti edu on kõikide jõudude - nii kodu- kui välismaal - ühine saavutus. Ta kutsus üles mõistvalt suhtuma ka valitsuste vahetustesse, mis on demokraatlikele riikidele omane.
Kõneleja lõpetas kauni mõttega kuulajatele - Eesti vajab teid, nagu teiegi vajate Eestit, et eestlasteks jääda! Vajame igat eestlast, kel tahtmist ja jaksu, tulge ikka me rõõmude juurde - vaba Eesti ootab teid, nii nagu teie olete kaua oodanud vaba Eestit.
Kõne järel tänati T.H. Ilvest väga tugeva aplausiga.
Järgnevalt kõlas viis laulu kooridelt ning lõppsõna Toronto Eesti Seltsi esimehelt Toomas Merilolt, kes tänas kõiki, kes aktuse kordaminekule kaasa aitasid, ning õnnitles neid Kanada eestlasi, kes said EV Presidendi poolt autasud Eesti riigile osutatud teenete eest.
Kõlas Eesti hümn, lipud viidi saalist välja ning kaunis aktus oli lõppenud. Lahkuti tugevas rahvuslikus meeleolus.
KAIRE PÕDRA-TENSUDA
Eesti Vabariigi pidulik aastapäevaaktus — pilguheit Eesti saavutustele
Eestlased Kanadas | 26 Feb 2002 | EWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
