Riigikaitse Nõukogu toetas Euroopa Liidu ja NATO kõige tugevamaid vastumeetmeid Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas
“Ukrainas Krimmi poolsaarel on Venemaa invasioon ja de facto okupatsioon. Venemaa sõjalisel tegevusel Ukrainas või sellega ähvardamisel on mõju kogu Euroopa julgeolekule,” tõdes president Toomas Hendrik Ilves, kelle palvel kogunes täna seoses Ukraina kriisiga erakorraliselt Riigikaitse Nõukogu.
Eesti juhtkond sai üksikasjaliku ülevaate olukorrast Ukrainas, Venemaa relvajõudude senisest tegevusest ning arutas NATO ja Euroopa Liidu koordineeritud ja tugevaid samme, mis aitaksid säilitada Ukraina territoriaalset terviklikkust ja väldiksid olukorra sõjalist eskaleerumist.
“Tegemist on viimase aja tõsiseima kriisiga Euroopas. Ja kuigi meie inimestel pole praegu põhjust muretseda Eesti riigi julgeoleku pärast, mõjutab see kriis ilmselgelt suhteid Euroopas ning Venemaa-EL, Venemaa-NATO ning Venemaa ja maailma suurriikide omavahelist läbikäimist,” ütles president Ilves. “Venemaa kahjustab oma tegevusega iseenda rahvusvahelist usaldusväärsust.”
Riigikaitse Nõukogu toetas kõige tugevamaid meetmeid, mida Euroopa Liit ja NATO arutavad praegu vastusammudena Venemaa sõjalisele tegevusele Ukrainas. Eesti toetab ka sarnaselt ÜRO Julgeolekunõukogule rahvusvaheliste organisatsioonide vaatlejate Krimmi saatmist.
„Ukraina rahvas ja uus valitsus vajavad praegu kõige enam stabiilsust ja rahvusvahelist toetust, et sellest konfliktist väljuda. Uuel valitsusel on esmatähtis taastada toimiv keskvõim ning julgeolek, mis on eelduseks edasistele poliitilistele ja majanduslikele reformidele,“ sõnas president Ilves.
“Riigikaitse Nõukogu istung näitas, et Eesti vastavad ametkonnad omavad Ukrainas toimuvast vajalikku ülevaadet, nad monitoorivad sündmusi 24/7 ja tegutsevad omavahel koordineeritult,” tunnustas riigipea.
Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister ja kaitseväe juhataja.