12. märts 2016
President Ilves Helsingis: avatus teeb Euroopa tugevamaks, isolatsionism aga nõrgemaks
President Toomas Hendrik Ilves pidas täna Helsingi Ülikoolis Väino Tanneri Fondi kutsel loengu piirkondliku julgeoleku mõjust Euroopa nüüdsele julgeolekukeskkonnale.
Kõneldes rändekriisist, mis kompab Euroopa Liidu tugevuse piire, meenutas president Ilves, et Soomes küsis mullu asüüli 30 000 põgenikku ning osa neist tuli üle Venemaa piiri. Selline põgenike arv kätkeb endas väljakutseid ühiskonnale, millega Soome on hakkama saanud erakordse rahulikkuse ja efektiivsusega, tõdes Eesti riigipea, kuid lisas, et see ei saa olla lõpmatu. Samas tunnistas president Ilves, et kui Soome on võtnud Itaaliast 96 ja Kreekast 44 Euroopa Liidu siseselt ümberpaigutatavat põgenikku, siis Eesti alles arutab esimese ümberpaigutatava põgeniku vastuvõtmist.
Eesti riigipea möönis, et Euroopa Liidu ühtsus pole kunagi varem olnud nii tugeva surve all kui praegu. Bertelsmanni Fondi ekspertide arvutused aga näitavad, et Schengeni viisaruumi kokkuvarisemise majanduslik hind oleks järgmisel kümnel aastal kokku 1,4 triljonit eurot. Avatus annab Euroopa Liidule rahvusvaheliselt nii poliitilist kui ka majanduslikku jõudu, liikmesriikide kapseldumine ja isolatsionism aga võtab seda vähemaks, ütles Eesti riigipea.
Kõneldes nn kõvast julgeolekust rõhutas ta, et kuigi Eesti ja Soome on seni teinud erinevaid valikuid oma julgeoleku kindlustamiseks, ühendab meid mõlemaid otsustavus ohtudele vastu seista ning need ohud on meil paljuski samad.
President Ilves rääkis ka Eesti-Soome IT-alasest koostööst, nimetades seda majanduslikuks võimendiks, kus meie riikide partnerlus saaks olla hea eeskuju ja alus nii piirkondlikule kui ka laiemale IT-koostööle.
Eesti riigipea kohtus Helsingis ka oma Soome kolleegiga: president Sauli Niinistö abikaasaga kutsus Eesti presidendipaari tööhommikusöögile, kus arutati Läänemere piirkonna julgeolekupilti mõjutavaid tegureid ning IT-koostöö tulevikku.
Väino Tanner oli Soome väljapaistev riigimees, välisminister Talvesõja ajal 1939-1940 ja soomlaste kaitsetahte üks olulisi kujundajaid.
Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei
Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
