Ärgem otsigem süüdlasi, võtkem ühiselt vastutus
President Toomas Hendrik Ilvese sõnul on Eestit tabanud majandusliku tagasilöögi puhul tarbetu ning isegi kahjulik otsida süüdlasi, kuid selgelt isikustatava süü puudumine ei vabasta meid vastutusest.
"Riigipea ülesanne tänases olukorras pole pelgalt vigade loetlemine. Pahameele laviin on presidendi manitsusetagi ohtlikult suur. Küll aga tehkem endale selgeks peamine: esiteks, tegemist pole vaid Eestit tabanud tagasilöögiga; ja teiseks, kui tarbetu ja isegi kahjulik on meil otsida süüdlasi endi hulgast," rääkis Ilves vabariigi aastapäeva puhul peetud kõnes.
Presidendi sõnul on praegune olukord Eestis ja riikides möödunud aasta viimasest kvartalist minetanud selle punkti, kus saaks kedagi või midagi süüdistada Eestis juhtunu eest.
"Me oleme kriisis, mida me suuresti ei kontrolli. Meie ainus pääsemine on oskus seda mõista, ja meie tahe siit ühiselt välja tulla," märkis ta.
"Selgelt isikustatava süü puudumine ei vabasta meid vastutusest. Vastutus Eestis toimunu ja toimuva eest elab Eestis. Kes muu, kui meie ise kaasvastutame järelikult selle eest, et valitsus valitsuse järel on paisutanud eelarveid, tõstnud palku, pensioneid ja hüvitisi kiiremini, kui kasvas majandus ja meie töö tootlikkus. Me oleme kodanike ja valijatena liiga kergekäeliselt piirdunud ühekordse tehinguga, olgu selle hinnaks 500 krooni pensioni- või 1000 krooni palgalisa," rõhutas riigipea.
"Nii laenude võtjad kui nende andjad muutusid aplaks, valimistest said ostu-müügi kampaaniad; me joovastusime kiirest edust, me võtsime liiga palju riske; me uskusime majanduskasvu numbreid ja jätsime ohunäitajad tähelepanuta," rääkis Ilves.
Ilves märkis, et ka tema kui riigipea tunnistab oma vastutust. "Ma ei kasutanud piisava selguse ja jõuga võimalust talitseda ühiskonda vallanud õhinat; meie usku kujutelma, et Eesti viimaste aastate majanduskasv jääbki sellisena kestma."
Rahanduspoliitika hoidmine esmatähtis
Presidendi sõnul oleme praegu olukorras, kus üleilmselt niigi langenud usaldus on pea ainus, mis võib hoida ja hoiab meie majandust püsti.
"Meie jaoks on esmatähtis hoida rahanduspoliitilist usutavust ja demokraatliku riigi toimimist. Need Ida-Euroopa riigid, kes pingutasid ja täitsid eurorahale ülemineku tingimused, on praegu paremas seisus. Kui mitte majanduslikult, siis selles ikka, et keegi ei kahtle nende valuutas. Just see on säästnud noid riike täiendavatest raputustest olukorras, kus majanduse alused kõiguvad kõikjal," sõnas Ilves.
"Kui Eesti valitsus laseb oma rumaluse või hoolimatuse tõttu käest võimaluse saada lähiaastatel endale seesama kindlustuspoliis tulevaste tagasilöökide vastu, siis on see tulevikku silmas pidades palju tõsisem läbikukkumine kui mis tahes muu äpardus või valearvestus," lisas ta.
"Riigieelarve puudujäägi hoidmine kolme protsendi all on riigi rahandusliku usalduse mõõt. Ajal, kus meid pannakse ühte patta riikidega, kes on selle usalduse mõõdu minetanud, on see hullema vältimiseks meie ainus, kordan, meie ainus võimalus. Kui valitsus aga ütleb, et lubatud eelarvepuudujäägist loodetakse kinni pidada, kuid samal ajal tõstab tegelikult osa kulude määra, siis on see silmakirjalik ja kujunenud olukorras täiesti lubamatu. Sellistel aegadel ei ole pool rehkendust hea rehkendus."
