President Toomas Hendrik Ilves võttis täna kell 12 Kadrioru roosiaias traditsiooniliselt vastu parimad gümnaasiumi-, kutsekooli- ja kõrgkoolilõpetajad. Saa osa presidendi traditsioonilisest kõnest koolilõpetajatele ja anna teada, milliseid mõtted see kõne sinus tekitab.
Head koolilõpetajad,
head parimad omaealiste seas!
Tere tulemast Kadriorgu ja alustuseks soovin kõigile teile südamest palju õnne haridustee ühe etapi eduka läbimise puhul.
Nagu te isegi väga hästi teate, on tänase sündmusega kaasas käivad sõnad “lõpp” ja “koolilõpetaja” tegelikult ekslikud ja eksitavad.
Tõdemust, et „inimene õpib kogu elu“, oleme elust enesest ja laulusalmistki õppinud ammu enne seda, kui riiklikul tasandil sõnastati elukestva õppe põhimõte.
Mis ei tähenda muud, kui et tänane sündmus on muidugi meeldiv, ent siiski ainult lühike peatus pikal teel.
Head sõbrad.
Üks, mis eristab teie kooliskäimist teie vanemate ja vanavanemate põlvkonna omast, koondub märksõnasse “vabadus”. Eesti põhiseadus ütleb muu hulgas, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele ning samamoodi õigus haridusele.
Veel on öeldud, et teadus ja kunstid ning nende õpetamine on vaba.
See tähendab, et te olete igal kooliastmel saanud lisaks teadmiste komplektile ka sellise maailmapildi ja hoiaku, mida eelmised põlvkonnad või teie eakaaslased mittevabades riikides peavad otsima ajaloost, kirjandusest või võõrsilt.
Edasises elus kohtute nii kodus kui võõrsil paljude nendega, kes on kinni kord omandatud dogmades. Just nemad moodustavad enamiku teie maailma eakaaslastest.
Ärgu tulgu see teile üllatusena. Vabas riigis kasvanute ja hariduse saanutena lasub teil kohustus vähemasti püüda neile lahti teha uusi teid maailma paremaks mõistmiseks.
Te olete õppinud vabaduse aja vabas koolis. See tähendab ka seda, et olete saanud parima, milleks see ühiskond on reaalselt viimase viie, kümne ja kahekümne aasta vältel olnud suuteline.
Meie loomuomane nõudlikkus küsib alati enamat ja paremat. Ja loodan, et Eesti haridussüsteem kõigil oma erinevatel astmetel ka paremaks muutub. Aga see, et meil on paljudes asjades veel arenguruumi, ei tähenda, et peaksime praegust olukorda või lähimineviku asjade seisu ilmtingimata viletsaks kuulutama või hukka mõistma.
Seda enam, et vabaduses kasvanutel on alati selge konkurentsieelis. Teil on kõik eeldused lüüa töös ja elus läbi kõikjal vabas maailmas. See eelis annab teile muu hulgas ka moraalse jõu rääkida vabaduse hüvedest.
Konkurentsivõimel on ka kohalik tähendus. Eesti riigi esindajana pean ma lootma ja soovima, et vähemasti valdav osa teist leiaks võimaluse siduda oma tulevane töö ja elu ikka Eestiga.
Laias ilmas parimate teadmiste ja kogemuste omandamine on kindlasti oluline. Ometi on ühiskonnal vähemasti õigus veidigi loota, et te peate õigeks teisse tehtud haridusinvesteeringud lõpuks ikka kodumaa tuluks realiseerida. Põhjusel, et see annab suurima vastastikuse kasu.
Nagu ka hiljutise rahvaloenduse tõttu palju jutuks on olnud, oleme praegu piiril, kus keskhariduse tasemel juba lõpetavad niinimetatud väikesed aastakäigud ning lähiaastail jõuab see demograafiline paratamatus meie ülikoolidesse.
Järgmisel 20 aastal siseneb tööturule palju vähem inimesi, kui sealt lahkub.
Lisaks paljule muret-tekitavale tähendab see vähemasti teile ka head: et Eestis on ruumi ja vabadust tegutseda ja luua. Teie asi on see ruum täita nii, nagu te olete õppinud õigeks pidama ja tegema.
Head noored kooliteelised!
Mul on ülimalt hea meel, et te nõnda suurel hulgal olete valinud pika koolitee ja käinud seda viisil, mis on teid täna toonud ühe verstapostina ka siia Kadriorgu.
Jätkake, palun, samas vaimus ja on enam kui kindel, et mõtlete elus mõtteid ja teete tegusid, mis annavad riigile põhjuse teid veel korduvalt siia tunnustamiseks tagasi kutsuda.
Head edasi õppimist!
Fotod siit: http://naistekas.delfi.ee/kire...