Teie Majesteet,
Teie Majesteedid. Teie Kuninglikud Kõrgused.
Lugupeetavad külalised.
Eesti presidendile on suur au külastada riigivisiidiga Norrat just tänavu, mil teie tähistate valgustusideedest inspireeritud Eidsvolli põhiseaduse 200. aastapäeva.
Aga enne, kui tulen minevikust tänapäeva, meenutan, et sellesama põhiseaduse aastapäeval 17. mail 1940 ütles Nordahl Grieg: „Nüüd teame, mida vabadus tähendab.“
Eesti ja Norra teavad, mida tähendab vabaduse kaotamine ja mida tähendab vabaduse tagasivõtmine. Meie mõlemad rahvad teavad, et vabadust tuleb hoolsalt hoida ka näiliselt rahulikel päevil, mitte ainult siis, kui ohupilved juba taevast tumestavad.
Teie Majesteet
Nii Teie kui ka minu lapsepõlve on varjutanud eksiili-aastad. Nii Teie kui ka mina mõistame isiklikult seda valu ja ängi, mida toob kodumaa okupeerimine.
„Ingen Nordmann til Salgs!“ – ükski norralane ei ole müügiks, kõlas vastupanuliikumise üleskutse septembris 1940. See tähendas, et tegelikult Norra ei alistunud, et Norra võitles, et norrakad panid vastu.
Nii jõuangi ma olevikku. Ükski riik ei ole müügiks, ühegi rahva vabadus ei ole müügiks – nii võime sõnastada 2014. aasta Euroopa olulise sõnumi. Sest me näeme, kuidas Helsingis 1975. aastal kokkulepitud ja kindlana tundunud julgeolekuolukord on alguses mõranenud ning siis purunenud: Euroopas muudetakse taas sõjalise jõuga riigipiire, annekteeritakse territooriume, toetatakse ja õhutatakse naaberriigis surma ja kaost levitavaid separatistlikke relvarühmitusi, tungitakse oma sõjaväelastega naaberriigi territooriumile.
Need ühised väärtused, mida jagavad Eesti ja Norra, välistavad ükskõiksuse agressiooni suhtes, välistavad Euroopa uuesti mõjusfäärideks jagamise,
välistavad agressoriga kokkuleppimise agressiooni ohvri arvelt.
Bjørnstjerne Bjørnsoni kirjutatud Norra hümni algus „Jah, me armastame seda maad, mis kerkib kortsulise ja tuultest parkununa vee kohal tuhande koduga,“ on otsekui vandetõotus isamaale. Ent täna nähkem nendes sõnades üleskutset kaitsta teistegi rahvaste õigust vabadusele ja riikide õigust iseseisvusele.
Seda öeldes mõtleme ka neile Eesti vabatahtlikele, kes 1940. aastal tulid Norra eest võitlema ning vannet andes laulsid Alta kirikus Norra ja Eesti hümni. Kahe kuu pärast kaotas nende meeste kodumaa iseseisvuse. Edasi tuleb meil taas Bjørnsoni’lt sõnu laenata:
„Kui üks lootus või kaks on murtud,
vilgub ju uus sinu silma.“
Sel lootusel on tähendus vaid siis, kui tahame ja oskame seista nii enda kui ka teiste vabaduse eest, astuda vastu kurjusele. Selleks vajame sageli samasugust pühendumust ja järjekindlust nagu ilmutas Eesti polaarrändur Timo Palo, kes tunamullu läbis koos norralasest sõbra Audun Tholfseniga süstal ja suuskadel 1620 kilomeetrit põhjapooluselt Teravmägede saarestikku, korrates Fridtjof Nanseni ja Hjalmar Johanseni 1895. aasta retke.
Teie Majesteet,
Stavangeri kai ääres seisab 1848. aastal ehitatud purjelaev Anna af Sand, mis ülemöödunud sajandil tõi Bergenist Tallinna ja Pärnusse soolaheeringat ning võttis Eestist lastiks viljakotid. See on asjalik jätk Norra meresõitjate ja Eesti viikingite võimalikele kohtumistele hilisemal Hansateel, millega on seotud ka kuningas Olav’i lugu.
Nii on meri meid siin Balti-Põhjala piirkonnas alati ühendanud. Meri on andnud meile silmapiiri avaruse, kaugele vaatamise oskuse ja avastamisjulguse. Teie Majesteet,
olete seda, kuidas meri avardab vaadet ja soosib julgust, ka ise korduvalt ja vahetult kogenud. Norra tähendab ju 1000 meremiili põhjateed.
Norra ja Eesti on väikesed rahvad, keda otsimise julgus teeb meie rahvaarvust suuremaks. Kaasaegne infotehnoloogia, mille igakülgsele kasutamisele oleme mõlemad pühendunud, on osa sellest.
Norra ja Eesti on e-riigi loomisel nagu paljudes teisteski valdkondades sõbrad ja head partnerid. Oleme vastastikku kindlad liitlased NATO-s ning relvavennad alliansi juhitud Afganistani operatsioonilt. Meid seovad igapäevased kultuuri- ja majandussidemed, mille kinnituseks on ka tänasest ülehomseni Oslos ja Trondheimis toimuvad Eesti filmi päevad ning rohkem kui 50 ettevõtjat koondav äridelegatsioon, kes täna hommikul Norra saabus. Seejuures lubage mul uhkust tunda, et Norra ühe kõrgema kui mitte kõrgeima – 7-korruselise – puidust elumaja, mis asub siinsamas Oslo kesklinna Christian Krohg’i tänaval, ehitas kolme aasta eest Eesti firma Kodumaja AS.
Teie Majesteedid,
Lugesin enne tänast riigivisiiti taas üle Aksel Sandemose Janteloven´i. Sealne kirjeldus norralastest iseloomustab hästi ja täpselt ka eestlasi. Siit tuleb veelkordne kinnitus, kui lähedased me oleme.
Nüüd tõstan ma klaasi Teie ning Norra riigi ja rahva auks, Eesti ja Norra sidemete tihendamise terviseks.
Tänan.
