23. novembril toimus Tartu College’i suures saalis Tartu Instituudi korraldusel aktus, tähistamaks E.V. Tartu Ülikooli 84. aastapäeva. Aktuse avas ja jäi teadustajaks dr. Kadri-Ann Laar, kes oli ka aktuse peamiseks korraldajaks.
Avasõna lausus Toronto Ülikooli Eesti Õppetooli juhataja dr. Jüri Kivimäe, mainides, et Tartu Ülikool Emajõe ääres on eesti rahva olemasolu ja kultuuri tugevaks vundamendiks. Prof. Peeter Põld lausus oma prohvetlikus kõnes ülikooli avaaktusel 1. detsembril 1919, et ülikool on rahvusliku kultuuri isa. Ülikool on vaimline hoone, aade, mis kehastust otsib. Sarnasena ei ole ta võõrsilt laenatav ega eeskujudest kopeeritav, vaid peab tõusma kui eesti ülikool, kui eesti rahva vaimu saadus, kui originaalne ja omapärane institutsioon ja organisatsioon. Ülikooli algaastail toimus üle poole loengutest vene keeles.
Järgnes ühislauluna “Gaudeamus igitur” ning selle järel kolm klaveripala pianist Armas Maiste meisterlikus esituses.
Aktuse kõnelejat dr. Andres Kasekampa tutvustas lühidalt dr. Jüri Kivimäe. Andres sai doktorikraadi 1996.a. Londoni Ülikoolis Inglismaal ning on selle järel avaldanud mitmeid teaduslikke artikleid, nende seas viimasena “Eesti välispoliitika aastaraamat 2003”, mille viimaseid koopiaid oli ka kohapeal müügil. Andres on professor Tartu Ülikooli politoloogia osakonnas, on külalisena õpetanud ka Berliini Ülikoolis ning on Eesti Välispoliitika Instituudi direktor. Peale selle on ta veel aktiivselt tegev mitmetes organisatsioonides ja üritustes.
Oma kõne algul Andres Kasekamp mainis, et Tartu Ülikooli missiooniks on olla kõrgelt haritud Eesti alalhoidja maailma tasemel. Euroopa on asunud kujundama kõrgharidus– ja teadusruumi, mis suurendab rahvusvahelist konkurentsi ja sunnib Eestit koondama vahendeid oma läbilöögivõime kindlustamiseks. Tänapäevane rahvusülikool saab olla vaid rahvusvaheline ülikool. Majanduslikest oludest tingituna on viimastel aastatel õpilaste arv õpetaja kohta suhteliselt kasvanud ning ülikoolid on sunnitud sulgema ebaefektiivseid õppekavasid.
Ülikoolihariduse kvaliteedi tagamiseks ja järjepidevuse kindlustamiseks on vajalik kokkulepe eesti ühiskonnas, mis tagaks üliõpilase finantseerimise taseme. Riigipoolse garanteerimise puudumisel ei saa ülikool täita rahvusülikooli funktsioone.
TÜ arengukava on liigitatud nelja valdkonda. Neist esimese ülesandeks on säilitada eesti keele ja kultuuri terviklik ning jätkusuutlik areng, olla rahvuslike väärtuste kandjaks ja eestikeelse kõrghariduse ning teaduse edendajaks. Teise valdkonna missiooniks on kaasa aidata arstiteaduse arengus, meditsiinikeskkonna loomine ja arendamine, arstide ning teiste spetsialistide koolitamine, turunõudluse arvestamine ja Eesti meditsiinisüsteemi juhtimine. Kolmanda valdkonna eesmärgiks on suurendada rahvusvahelisel tipptasemel teadusloomet ning kõrgtehnoloogilise tööstuse arendamine, vajalike spetsialistide koolitamine, et tugevdada Eesti majandusvõimet. Neljanda valdkonna ülesandeks on suunata sotsiaalseadused rohkem eesti ühiskonna arengu probleemide lahendamiseks.
TÜ on endale üles seadnud 5 prioriteeti ehk läbimurde valdkonda. Esimene neist on rahvusvahelistumine. Ainult Eesti kõrgharidusruumiga seotud tegevus ei taga ülikoolile Euroopa teaduse ja haridusruumi avamist ega ole ka rahvusülikooli funktsiooni täitmiseks piisav.
Teiseks läbimurde valdkonnaks on rahvusliku tippharitlaskonna järjepidevuse tagamine. Aastal 2001 kaitsti Eestis 83 doktorikraadi, neist 50 TÜ-s.
Kolmandaks valdkonnaks on ülikooli intellektuaalse kapitali rakendamine, mis on kujunemas oluliseks teguriks Eesti majanduse konkurentsivõime ja kestva arengu tagamisel. Seda tegevust toetab edukas osalemine Eesti ja Euroopa Liidu programmides.
Neljandaks prioriteediks on õppekvaliteedi arendamine ja sihtrühmade laiendamine. Ülikool seisab juba praegu, ja lähiaastatel veel enam, silmitsi keskkoolide lõpetajate arvulisest vähenemisest tuleneva vajadusega pöörata senisest suuremat tähelepanu õppekvaliteedi arendamisele ja uutele sihtrühmadele.
Viimaseks valdkonnaks on rahvusülikooli tugevdamine. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga on vaja kindlustada rahvusülikooli kestev areng. Selle tagavad eesti keele, kirjanduse ja ajaloo uurimine ning eesti looduse, keskkonna, ühiskonna, majanduse ja kultuuri väärtustamine, mis Eesti Alma Materit Euroopa ja maailma ülikoolide hulgas esile tõstes kindlustavad tema rahvusvahelist positsiooni.
Et jälgida nende prioriteetide täitmist, on olemas tähised, mis kujutavad endast ülikooli arengus toimuvate muutuste jälgimiseks valitud arvulise iseloomuga etappe.
Esimene tähis oleks koolitada jätkuvalt 40-45% bakalaureusi magistriõppe üliõpilastest. Teiseks tähiseks on tuua ülikooli valdav osa riigieksamite hinnete alusel parematest keskhariduse omandajatest. Kolmandaks on suurendada võõrkeelsete õppekavade arvu 15-ni, praegu on neid ainult 3. Neljas tähis on suurendada välisüliõpilaste arvu vähemalt 1000-ni, praegu on neid umbes 400. Viies on suurendada õppeaastaks 2008 doktoratuuri lõpetanute arvu aastas 150-ni. Kuuendaks tähiseks on suurendada refereeritavates ajakirjades avaldavate teadusartiklite arvu vähemalt 900 artiklini aastas ning kõikide erialade publikatsioone kokku vähemalt 1700 aastas. Seitsmendaks on suurendada rahvusvaheliste ettevõtluste lepingute mahtu vähemalt 150.000.000 kroonini. Kaheksandaks on arendada välja 10 uut erialadevahelist teaduste tippkeskust. Üheksandaks on suurendada intellektuaalse omandi kaitsest ja rakendamisest saadavaid tulusid 20.000.000 kroonini. Kümnendaks tähiseks on katta vähemalt 30% bakalauruse astme õppekavas loetavatest kohustuslikest ainetest eesti keeles ilmunud õppematerjalidega. Üheteistkümnendaks tähiseks on suurendada ülikoolis doktorikraadiga töötajate osakaalu täiskoormusega koosseisulise õppejõudude ja teadurite hulgas keskmiselt 80%-ni.
Viimase 10 aasta jooksul on Eestis üliõpilaste arv kasvanud 20.000-lt 60.000-le ja kõrgkoolide arv 6-lt ligi 60-ni. Enamus neist on era- ehk privaatkoolid ja ei anna ülikooli mõõtu päriselt välja, ning kraadid, mida õpilased sealt saavad, pole palju väärt. Suurem osa eraülikoole asuvad Tallinnas. Tallinnas asub ka kolmandik eesti rahvast ja seal on ka paremad töövõimalused.
Rahvusvahelistumine tõstatab küsimuse, millises keeles õpetatakse Tartus tulevikus. Praegu need mõned ingliskeelsed loengud on peamiselt välistudengitele, kuid hiljem, kui oleme juba Euroopa Liidus ja meie majanduslikud ressursid lubavad, peame kindlasti ka oma õpilastele ingliskeelset õpetust pakkuma.
Praegu on Tartus välistudengeid umbes 400, neist kolmveerand soomlased. Enamus neist õpivad arstiteaduskonnas, kuigi sealne õppemaks on kõige kõrgem. Tulemas on aga tudengeid Jaapanist, Hiinast ja Indiast.
Euroopa Liit püüab ühtlustada liikmesriikide kõrghariduse süsteemi, võimaldades seeläbi vabamat riikidevahelist liikumist õpilastele ja õppejõududele. See tähendaks Tartu Ülikoolile 4+2 asemel üleminekut 3+2 süsteemile (3 aastat bakalaurust pluss 2 aastat magistriõpet). EL-iga ühinemisel avanevad eesti tudengitele võimalused õppida teistes Euroopa ülikoolides, mis võib vähendada tudengite arvu meie enda ülikoolides.
Järgnenud küsimuste/vastuste raames selgus veel mõndagi huvitavat. EL riikides on ülikoolid seaduspäraselt tasuta. Vaevalt, et Eesti võiks sama pakkuda lähemas tulevikus. Kui seda aga nõutakse, siis leidub ikka möödahiilimise võimalusi.
Eesti vabaduse kaotust de facto 1939.a. on põhjalikult uuritud ja kuulsaks on saanud Magnus Ilmjärv Tallinnast, kelle väitel Konstantin Pätsil oli rahaline kokkulepe Vene saatkonnaga. Peatselt kaitseb ta sel teemal oma doktori väitekirja Soomes, mille järel on oodata raamatut tema uurimistööst, eks siis kujuneb see teema väga tuliseks.
Lõppsõnas tänas dr. Olev Träss Andres Kasekampa mitte ainult huvitava loengu eest, vaid ka selle eest, mida ta tegi sama päeva hommikul. Slaavi uurimuste arendamise ühingu neli päeva kestnud konverentsil pudutasid kaks ettekannet Eestit. Ühel neist esitati Saksa okupatsiooniaegset Eestit vääralt, mille kohta Andres Kasekamp teravalt sõna võttis. Palju tänu öeldi ka dr. Kadri-Ann Laarile, dr. Jüri Kivimäele ja Armas Maistele.
Aktus lõppes Eesti hümni ühislauluga, mille järel asuti kaetud toidulaudade juurde, kus võis leida mitmesuguseid hõrgutisi ning kus vist lahendati ka viimased Tartu Ülikooli probleemid.
Eesti Vabariigi Tartu Ülikool 84-aastane
Eestlased Kanadas | 05 Dec 2003 | -mEWR
Eestlased Kanadas
TRENDING
