Kallis Eesti rahvas, te olete olnud väga tublid nende rasketel päevadel. Praegu on viiruse epitsenter maailmas Euroopa. See torm rullub erineva ajastusega üle kõigi riikide. Tuleb ausalt öelda, et sellest lainest ei jää puutumata ka Eesti. Küsimus on laine kõrguses ja tugevuses. Ehk teisisõnu, kuipalju inimesi haigestub ja kui kiiresti. Meie ühine strateegia rahvana on hoida nakatanute arvu võimalikult madalana ja ajas hajutatuna. Kuna viirus levib inimeselt inimesele, siis rakendavad maailma riigid üldjoontes üht keskset abinõu: vältida füüsilisi kontakte.
Seetõttu on need piirangud kehtestatud ka Eestis. Ärme palun kohtu teiste inimestega vältimatu või tööalase vajaduseta väljaspool kodu. Poes ja muudes siseruumides oleme teineteisest võimalikult kaugel. Distantsi tuleb hoida ka õues. Need on psühholoogiliselt rasked nõudmised ja tekitavad meis kõigis stressi, sest on vastuolus meie inimliku olemusega. Aga neile ei ole praegu alternatiivi. Nii me praegu võitlemegi viirusega kõige tõhusamal moel.
Tavaliselt tähendab sõna võitlus just aktiivset tegevust, nüüd on suhtlemise ja liikumise mõttes olukord tagurpidi. Oht on selles, et lähiajal valdab meid õigustatud tüdimus ja kiusatus sellisest ekstreemsest elurütmist loobuda. Seda me ei tohi teha. Kuu aega tagasi oli Itaalias vaid 20 registreeritud haigestunut. Tänast tõsist asjade seisu teame kõik.
Eile jõustatud piirangud Itaalias on suurusjärgu võrra meie omadest karmimad. Ehk teisisõnu, täna kokku (füüsiliselt lahku) hoides hoiame ära suurema tervise-majandus-sotsiaalse kahju. Peame vaimselt valmis olema, et see lahing võib võtta rohkem aega kui hetkel ette kujutame. Selles lahingus seisame meie, kõik Eesti inimesed, üksteisest kindlate vahemaade taga selle haigusega vastakuti nagu kaitsevall. Selle kaitsevalli, meie selja taga seisavad meie kõige nõrgemad. Nende lootus on, et me viirust ei levita. Me ei jäta neid kaitseta. Keskne kaitse on täna hädatarvilikust füüsilisest suhtlusest loobumine.
Me oleme tõsises olukorras ja kõik me oleme murelikud, eriti oma lähedaste pärast. See on normaalne käitumine. See mure survestab meid tugevalt ka psühholoogiliselt. Seetõttu on tähtis jätta praegusel hetkel kõrvale kõik vanad riiud ja tülid. Lepime kokku, et sellest supist välja tulles riidleme tagantjärele kulutamata riiud ära! Kokkuvõttes, praegu on vaikuse hetk enne lainet. Me võitlemegi selle viirusega paradoksina enne laine saabumist. See on kõige mõistlikum tee.
Selles kriisis on meil mitu objektiivset tugevust. Esiteks, laias laastus tugev tervishoiuvõrk. Teiseks, võrreldes enamiku Euroopa rahvastega hajutatud elanikkond. Kolmandaks see, et meieni ei ole see laine tulnud esimeste seas, seega oli meil veidi aega hetketeadmiste pinnalt analüüsida teiste, viiruse epitsentris olevate riikide viirusevastast võitlust ja haiguse kulgu. Ning neljandaks, meie rahva suutlikkus ohtlikul ja raskel hetkel olla terve mõistusega. See on meie salarelv olnud varasemates võitlustes, selle abil võidame ka selle lolli viiruse! Jagage palun seda postitust, julgust ja jõudu igasse kodusse!
