Valitsuse avaldus seoses Teise maailmasõja 60. aastapäevaga
Tallinn, 6. mai 2005. a.
Tänavu 8. mail möödub 60 aastat Teise maailmasõja lõpust Euroopas. 22. novembril 2004. aastal võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni, mille kohaselt kuulutatakse 8. — 9. mai mälestamise ja lepituse ajaks. Tunnustades, et liikmesriikidel on omad võidu-, vabastus- ja mälestuspäevad, kutsutakse kõiki liikmesriike, ÜRO allorganisatsioone, valitsusväliseid organisatsioone ja eraisikuid igal aastal üht või mõlemat päeva sobival viisil tähistama ning avaldama austust kõikidele Teise maailmasõja ohvritele.
Lähtudes kõnealusest resolutsioonist ning tulenevalt tõsiasjast, et Eesti Vabariik kandis Teises maailmasõjas ränki kaotusi, mälestab Vabariigi Valitsus kõiki sõjas hukkunud ja langenud Eesti Vabariigi kodanikke ning Eesti elanikke. Vabariigi Valitsus austab kõigi Teise maailmasõja ohvrite ja langenute mälestust ning tähistab 8. maid kui Teise maailmasõja ohvrite ja langenute mälestuspäeva.
Seoses 60 aasta möödumisega Teise maailmasõja lõpust peab Vabariigi Valitsus oluliseks rõhutada järgmist:
1. Eesti Vabariik deklareeris sõja puhkedes 1. septembril 1939 oma täielikku neutraliteeti käimasolevas sõjas. Eesti ei kuulutanud end selles sõjas mitte ühegi sõdiva osapoole liitlaseks, samuti ei kuulutatud sõda mitte ühelegi riigile.
2. Eesti Vabariigi saatus teises maailmasõjas määrati ära Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahelise kokkuleppega 1939. aasta 23. augustil (nn Molotov — Ribbentropi pakt). Teine Maailmasõda algas Eesti Vabariigi jaoks 1940. aastal Nõukogude okupatsiooniga ja lõppes iseseisvuse taastamisega 1991. aastal ja võõrvägede lahkumisega 1994. aastal.
3. Eesti Vabariigi kodanikele surusid osavõtu sõjategevusest peale kaks okupatsioonivõimu — Nõukogude Liit ja Saksamaa. Eesti valitsus käsitab oma kodanikke sõja ohvritena.
Vabariigi Valitsus tunnustab Eesti vabaduse eest võitlejatena neid, kes võitlesid Nõukogude ja Saksa okupatsiooni vastu eesmärgiga taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Vabariigi Valitsus hindab kõrgelt Eesti Vabariigi Rahvuskomitee tegevust Eesti Vabariigi taastamise nimel Saksa okupatsiooni ajal.
Samuti soovib Vabariigi Valitsus rõhutada õigusjärgse peaministri presidendi ülesannetes professor Jüri Uluotsa ning tema poolt 18. septembril 1944. aastal ametisse nimetatud Otto Tiefi juhitud valitsuse tegevust kui kangelaslikku soovi taastada Eesti Vabariigi sõltumatus. Vabariigi Valitsus hindab kõrgelt nende vaprust, kes Jüri Uluotsa üleskutsel asusid võitlusesse Eesti vabaduse ja iseseisvuse eest.
Teine maailmasõda oli erakordselt julm sõda, mis tõi kaasa seninägematuid kannatusi ja ohvreid. Sellised rängad kogemused tõendavad kõige paremini, millist ohtu kujutavad endast totalitaarsed ideoloogiad ning neil põhinevad režiimid.
Vabariigi Valitsus mõistab hukka nende tegevuse, kes panid Eesti Vabariigi territooriumil toime inimsusevastaseid kuritegusid ning korraldasid massirepressioone. On kahetsusväärne, et nende hulgas oli ka okupatsioonivõimudega koostööd teinud Eesti kodanikke.
Me peame oluliseks, et Teise maailmasõja järel on rahvusvahelise õiguse tugisammasteks saanud inimõigused ja nende kaitse. Inimsusevastaste kuritegude käsitamine aegumatute rahvusvaheliste kuritegudena lubab meil loota nende vältimist tulevikus.
Eesti Vabariik kaotas Teises maailmasõjas oma iseseisvuse. Sellele vaatamata peab Eesti Vabariik Teises maailmasõjas hitlerliku Saksamaa juhitud koalitsiooni üle saavutatud võitu oluliseks võiduks totalitarismi üle Euroopas ja terves maailmas. Me peame oluliseks, et võit Teises maailmasõjas lõi eeldused nüüdisaegse rahvusvaheliste suhete süsteemi loomiseks Euroopas ning euro-atlantilise julgeolekukoostöö tekkeks.
Me hindame kõrgelt nende rahvaste panust, kes võitlesid ennastsalgavalt fašismi purustamise nimel. Kuid Eesti Vabariigi jaoks ei tähendanud Teise maailmasõja lõpp iseseisvuse taastamist, vaid okupeerituse jätkumist. Eesti jaoks ei toonud see päev vabadust, üks totalitaarne režiim asendus teisega. Eesti Vabariik mälestab 8. mail neid, kes langesid Teises maailmasõjas võideldes, lootes ometi taastada vaba ja demokraatlik Eesti Vabariik. Mälestame ka kõiki sõja ajal okupatsioonivõimude poolt toime pandud repressioonide ja kuritegude ohvreid. Me tunneme kaasa holokausti ohvritele. Me leiname neid, kes süütult arreteeriti ja hukati. Me mälestame massirepressioonide ohvreid. Me austame kõigi nende mälestust, kes saatuse sunnil langesid selle sõja ajal.
Vabariigi Valitsus
Eesti Vabariigi Valitsuse avaldus seoses Teise maailmasõja 60. aastapäevaga (4)
Kuumad uudised | 07 May 2005 | EWR
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
ooen kasvanud eesti nõukogude sotsialistlikus vabariigis. minu jaoks on isegi vastik,et sedqa kuupäeva taas ausse tahetakse tõsta. sel päeval laienes mõrvarlik diktatuur miljoneile inmestele. paljud on kaotanud oma lähedased. paljude noorte unistused ei saanud selles riigis kunagi testuda. meie koolide diplomeid ei tunnustata siiani. ma ei tea mis ajaloo tunnis õpitust oli tõsi.mis vale ja mis pooltõde-poolvale. miljonitele inimestele tehti ülekohut. miljonite ,ja nende laste, mõistus ja hing on mürgitatud nõukogude riigis loodud standardeist. ja nüüd nõutakse taas lippude heiskamist punapühal. võibolla pea b peatselt ka jälle nõukogude sõduri monumendi juurde auvalvesse minema.
Ma arvan, et Eestu Vabariigi avaldus teise maailmasôja 60. aastapäeva puhul on väga hästi koostatud ja ütleb kôik, mis sellisel juhul tuleb ütelda.
9. mail lõppes venelaste Suur Isamaasõda. See sõda muutis Nõukogude Liidu plaani vallutada kogu Euroopa. 9. maiks olid venelased vallutanud vaid pool Euroopat ning Stalin pidas seda kaotuseks, mistõttu ei võtnud isegi isiklikult vastu isegi võiduparaadi. Missugust võitu tähistatakse siis Moskvas? Kas Ida-Euroopa võitmist (anastamist), mille saavutamiseks tuli purustada fašistid ...
Kuumad uudised
TRENDING
