Toronto eestlaskond tähistas Eesti Vabariigi 94. aastapäeva piduliku kontsert-aktusega perepäeval – esmaspäeval, 20. veebruaril Eesti Maja suures saalis. Aktuse korraldajaks oli Toronto Eesti Selts, teadustajaks Riho Maimets, lipuvalves noored Eesti Skautide ja Gaidide Malevast Torontos. Kavalises osas olid kaastegevad skautide ja gaidide orkester „Kõla” ja Toronto Eesti Meeskoor.
Saal oli osavõtjaist tulvil, korraldajate tegevus kulges sujuvalt, rahvarõivaste rohkus rõõmustas. Enne saali sisenemist kinnitati sõjaveteranidele rinda lint rahvusvärvidega ja neile olid varutud aukohad esiridades.
Orkestrilt, mida juhatas ngdr Tiina Paluoja, kõlas „Eesti Skautide Maleva Marss”, mille vältel skautlikud noored tõid sisse Eesti ja Kanada lipud. Kui lipud oli hoidikuisse asetatud, lauldi orkestri saatel ühiselt „O Canada”.
Avasõna lausus EV aupeakonsul Kanadas Laas Leivat, palvuse pidas õpetaja Mart Salumäe ja langenute mälestamistseremoonia viis läbi EV Kaitseväe reservmajor Ülo Isberg. Püsti seistes ja langetatud päi avaldati austust langenud sangareile, kui orkestrilt skm Enn Kiilaspea juhatusel kõlas sõdurilaulu viis „Kaugel Venes”.
Aktusekõnelejaks oli EV suursaadik USAs, Kanadas ja Mehhikos Marina Kaljurand, keda tutvustas Riho Maimets. Sarmikas diplomaat, kellele see oli esmakordseks sellelaadiliseks esinemiseks Kanadas, kõneles lihtsalt ja veenvalt otse kuulajate südameisse. Tsiteerides EV president Toomas Hendrik Ilvest, et Eesti riik sai äsja 20-aastasena täiskasvanuks, lisas ta omalt poolt, et tegelikult sündis see teist korda. Esimest korda peeti EV aastapäeva 1919. aastal. 1938. aastal kinnitas Konstantin Päts, tollal riigihoidja nimetust kandes, meie riigi neutraalsust. See leidis aset ajal, mil Teise maailmasõja eelaimingud käärivas Euroopas olid selgelt tunda. Ometi otsustati vaevalt täiskasvanuks saanud riigi saatus meie seljataga, Eesti kui riik kadus õpikutest ja maakaartidelt. Täna oleme taas vabad, mitte kellegi armust, vaid omal valikul. Eesti on kõige integreeritum Põhja-Euroopa riik.
Oleme kõik meie inimesed, vaatamata sellele, kus elame. Eesti Vabariigi valitsus on tunnustanud neid, kes okupatsioonide ajal tegutsesid Eesti Vabariigi taastamise nimel. Suur tänu teile, kes kasvatasite üles uue eestlaste põlvkonna. Valitsegu siin üksmeel ja kokkuhoidmine, kõlagu igal pool eesti keel, olgu selleks Eesti Maja, Tartu College, Metsaülikool või EWR portaal.
Suursaadiku kõnet kviteeriti tugevate ovatsioonidega. Ta ei kiirustanud aga puldist lahkuma, sest tal oli veel täita meeldiv ülesanne, mille juures teda assisteeris EV asjur Ottawas Riho Kruuv. Nimelt andis ta üle EV valitsuse aukirja Ellen Valterile rahvusliku tegevuse eest filmifestivali EstDocs korraldamisel paljude aastate jooksul. Ellen oma lühidas tänukõnes rõhutas, et tal polnuks võimalik sellise tunnustuse osaliseks saada, kui teda poleks abistanud nii suur hulk vabatahtlikke, kelle ennastsalgava tegevuse tulemusena kõik teostus.
Eesti Skautide ja Gaidide Maleva poolt andis suursaadikule üle kingi Eesti skautluse 100 a. juubeli puhul skm Egbert Runge.
Järgnevalt sai sõna Eesti Kesknõukogu Kanadas esimees Markus Hess, kes tegi teatavaks 13 isiku nimed, keda on otsustatud vääristada Kanada eestlaste teenetemärgiga. Kohalviibijaile anti üle vastav diplom ja EV aupeakonsul Laas Leivat kinnitas märgi rinda. Need olid Anne-Liis Keelmann, Jaanus Kimsto, Elna Libe, Lembit Nieländer, Leida Tõsine, Eva Katrin Varangu, Rutt Veskimets ja Maaja Matsoo. Puudujaile, kelleks olid Jüri Daniel, Erik Hess, Toomas Kütti, Daniel Schaer ja Roland Weiler, antakse märgid ja diplomid järgmisel pidulikul kokkutulekul.
Ainsana pälvis Kanada eestlaste kuldteenetemärgi Vello Salo, kes teatavasti elab Eestis ja keda samuti kohal polnud.
Kirjalikud tervitused olid saabunud Hamiltoni, Londoni ja St. Catharines’i
Eesti Seltsidelt.
Toronto Eesti Meeskoor Charles Kipperi juhatusel esitas neli rahvusliku ilmega helindit, mis publiku poolt soojalt vastu võeti. Klaveril saatis Elli Kipper.
Toronto Eesti Seltsi esinaise Anne-Liis Keelmanni olemusest hõõgus magusat rahuldust, kui ta tõusis kõnepulti lõppsõna ütlema ning jagama tänu ja tunnustust kõigile asjaosalistele, nii nähtavaile kui nähtamatuile kaasaaitajaile. Siinkohal tunneb ajakirjanik kohustust omapoolseks sekkumiseks, tegemaks lugupidavat kummardust aktuse korraldajaile kogu tänuliku eestlaskonna nimel. See oli ülimalt õnnestunud üritus ainsagi viperuseta, ainsagi vääratuseta, kõik kõnelejad ja teised esinejad olid soliidselt tasemel. Lisaks mõningad pisihüvitused, mis mõjusid nagu suutäis kompotti toitva prae kõrvale: teadustaja Riho Maimets, kes ainsa meesisikuna kandis rahvarõivaid; või Elli Kipper klaveripingil koori saates – isa ja tütre ühiskummarduses publikule kehastus perepäeva mõte. Orkestril on juba mõnda aega olnud kaks juhti, nagu rõhutamaks generatsioonide koostööd.
Aktus lõppes rahvushümniga, kusjuures orkestrit juhatas Enn Kiilaspea. Siis võttis taktikepi Tiina Paluoja ning Raimund Kulli „Kodumaa marsi” saatel viidi lipud saalist. Südamlik ning meeldejääv rahvuslik üritus oli lõppenud.
Aktusele vahetule järgnev traditsiooniline veteranide austamine toimus seekord samas saalis, mistõttu paluti kõigil kümneks minutiks lahkuda ja saal kiireks ümberkorralduseks vabaks anda. Akadeemiline eesti noorus tegutses kärmelt ja efektiivselt. Tubliteks tegijaiks on teatavasti Eesti Korporatsioonide Liit, presideeriva korporatsioonina Korp! Fraternitas Estica ja Eesti Üliõpilaste Selts.
Peatselt võisid kohalejäänud, keda oli tavalisest tunduvalt suurem hulk, võtta istet linadega kaetud laudade ääres. Veinipudelid olid laual, kohvikuperenaise kulinaaria - suupisted ning aurav kohvikann – ootasid seina ääres, peibutades külastama. Oli aeg tunda end vabamalt ning supelda õnnestunud aktuse järellainetuses.
Presideeriva konvendi korp! Fraternitas Estica esindaja Tõnu Tõsine tervitas kokkutulnuid ja palus tõusta kõigil veteranidel, et neid vääristada lugupidava aplausiga. Soovis kõigile head pidutsemist ja rõõmsat tuju. Trükitud laululehed olid tehtud kõigile kättesaadavaks ning kõneleja hoiatas, et magister cantandi Mati Matsoo ja maestro Charles Kipperi konspiratiivse koostöö tulemusena võidakse nende kaudu koosolijate häälepaelad proovile panna.
Kõik kulges ennustuse kohaselt. Kui Mati rapiir vastu lauda raksatas (või polnudki tal seda), oli esimene veiniklaas juba pooleldi tühjendatud. Laul kõlas võimsalt ja õigete sõnadega, eksitavast laululehest hoolimata. Moraal: eesti sõdur on võidukas igas lahingus. Vajaduse korral võidab ka laululahingu.
Veteranide poolt avaldas korraldajaile tänu vanim ning auväärsem nende hulgast, Eesti Ohvitseride Kogu esindaja ltn Tarmo Rae. Sõbralikus ja meeldivas õhkkonnas kaob aeg märkamatult. Puhkus läbi ja mis muud kui tagasi rindele, saatjaks EÜSi esimehe Enn Varriku heatahtlikud soovid. Jätsime hüvasti tublide korraldajatega ning kunagiste relva kandnud kaaslastega. Tänutundega saatsime teele ka meid oma juuresolekuga austanud EV suursaadiku Marina Kaljuranna ning EV asjur Riho Kruuvi, kes veel samal õhtul Ottawasse sõitsid, et juba järgmisel päeval täita ametkohustusi Kanada valitsuse juures. On hea tõdeda, et meil jätkub võitlejaid igale rindele.
Eesti Vabariik 94 (4)
Eestlased Kanadas | 25 Feb 2012 | Eerik PurjeEesti Elu
Viimased kommentaarid
Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Aeg paneb ise kõik paika...kvaliteet jääb sõelale....aur ja vaht kaovad. EWR pole kõnes mainitud , aga edu Vaado'le tubli töö eest mida on aastaid teinud !
Sellist viha ja kadedust ei ole meie väikses ühiskonnas vaja. Peame kõiki toetama kes proovivad kokku tuua ja mitte neid kes pidevalt proovivad lõhustada.
Kes kirjutas selle kõne mida pr M Kaljurand luges ? EWR on sajad korrad rohkem olulisem tegija kui mingi tolmu korjav globalestonian.
Eestlased Kanadas
TRENDING
